Arhiiv: Steampunk

Brass

Posted in Lauamängud with tags , , , , , on 29. märts, 2009 by Ove

kaas

Tere tulemast kaheksateistkümnenda sajandi Lancashire’sse. Maailm hakkab muutuma peaagu keskaegsest ühiskonnast selliseks, mida me tunneme tänapäeva maailmana. See muutus saab nimeks tööstusrevolutsioon, kuid ajaloolastel läheb omajagu aega, et selline termin välja mõelda.

Seekordne mäng kuulub samuti auru-ajastu raudvarasse, kuid käib tihe vaidlus, kas meistriteost lugeda ka aurupungi hulka… Aga see selleks. Mängu autoriks on Martin Wallace, kes on kujundanud näiteks Railroad Tycoon’i, Runebound’i ja Conquest of Empires. Reegliraamatuks on taas 33 leheküljene eepos, kuid esimeses ehmatusest üle saanuna avastasin, et see hõlmab endas kolme eri keelt – seega juhendi paksuseks vaid 12 lehekülge. Lohutav, eks ole… Lisaks on reeglid kirjutatud ka täiesti võimatult keeruliselt. Läheb pikalt, kuni nendest aru hakkab saama.

kaart

sissetulek

Mängulauaks on Inglismaa lääneosa, kus hakkavad toimuma  esimesed muutused tööstuste tekkimiseks. Laua vasakus servas jookseb punktirada, kuhu märgitakse mängijate punktid ning sissetulek. All paremal on villa välisturg, mille abil võivad mängijad oma villa rahaks vahetada. Turunõudlus aga ei ole lõpmatu, mistõttu esimesed pakkujad saavad suure tõenäosusega suuremat kasumit. Käigujärjekord seatekse paika natuke sarnaselt Power Gridile: kes eelmisel käigul rohkem kulutas, läheb tahapoole.

blackburn

Kõik tegevused sooritatakse mingist kaardist loobumise teel. See, mis seal kaardil on, omab tähtsust vaid ehitamise puhul. Villa müümise, laenu võtmise või tee rajamisel on sügavalt savi, mis kaardile on kirjutatud-joonistatud. Kaarte on kaht sorti: kohakaardid ja tööstuskaardid. Kohakaardid lasevad mängijal ehitada antud linna tingimusel, et sinna on vajadusel võimalik tööstuse rajamiseks vajalikku sütt vedada. Tööstuskaardi abil võib mängija ehitata tööstuse suvalisse linna, kuhu viib tema tee.

kaardid

Loomulikult on oluline, et vastavasse linna üldse saaks vastavat ehitist rajada. Tööstusi on viit erinevat sorti: söekaevandused varustavad mängijaid ehitamiseks vajaliku söega, laevad annavad niisama võidupunkte, sadamaid saab kasutada villa müümiseks, rauasulatusahjud lubavad mängijatel uute tööriistade abiga arendada oma tööstusi (vajalik ka hilisemate ehitiste rajamiseks) ning villavabrikud toovad kompaniidele oma toodanguga metsikuid kasumeid.

margid

Üleval paremas servas on märgitud tööstuse hind, all vasakul on tase ning märkide teisele poolele on kantud “kasutatud” ehitise sissetulek ning võidupunktid. “Kasutatuks” saavad ehitised erinevate kriteeriumitega. Kaevanduse ja sulatusahju pealt peavad olema korjatud kõik ressursid. Villavabrikud pööratakse ümber, kui neist müüakse villa ning sadamad, kui seda villa müüakse nende kaudu. Kõik tööstused on omaette virnas – nõrgemad peal, tublimad all. Ehitamine toimub just sellises järjekorras. Enne peab 1. taseme kaevandused valmis olema, kui 2. taseme omasid tegema saab hakata.

sysi

Nagu vist juba aru saada, on mängus kaht sorti ressursse: süsi ja raud. Sütt läheb tarvis tööstuste ehitamiseks. Algul küll vähem, kuid kõik hilisemad ehitised nõuavad söe olemasolu. Lisaks on sütt tarvis raudteede rajamiseks. Sütt saab vedada vaid mööda teid – pole oluline, kelle see kuulub. Rauda on tarvis hilisemate tööstuste tarbeks ning sellega saab tööstusi arendada (tõstad lihtsalt kuhja pealt ära).

track

Kui kaardilt on ressursid otsa lõppenud, on alati võimalik vedada seda välismaalt. Selleks on kaks turutulpa. Kuid ka sealt ei saa niisama võtta – nimelt peab ehitusplats olema ühendatud sadamaga. Tulpadesse saab ka varusid tagasi müüa, kuid vaid nõnda palju, et tulbad jälle täis oleks.

yorkshire

Mängus on ka kolm välist ala, mida saab kasutada sadamatena ning koguda nende ühendamisel võidupunkte. Nendeks on Šotimaa, Yorkshire ja Midlands.

Mäng toimub kahes voorus. Esimene esindab revolutsiooni algusaega, kus tööstused ei ole väga arenenud ning peamine transport toimub kanalite kaudu, teine lõppperioodi, kus arenenud tööstused toovad omanikele suuri summasid ning mööda maad sõidavad kiired ja rasked rongid.

arvutis

Avastasin, et läbi ZunTsu saab seda mängu ka võrgus nautida.

Kiitust väärib see mäng kindlasti. Kahjuks on ta minu jaoks liialt kiire – juba kahe tunniga on lugu läbi. Komponendid on väga kvaliteetsest materjalist, kui välja arvata libedast plastist münte. Õnneks aga vahetan viimased välja kopikatega, mis peaks oma metallsusega mängumõnu suurendama. Eks saab näha… Allkirjastatud eksemplarist jäin aga sel aastal Essenis napilt ilma.

9/10

Kes soovivad tööstusrevolutsiooni kohta rohkem teada saada, siis seda ravib viki.

Päeva nael: “See tüüp on okei. Teeme tast riigisekretäri.”                -Parlamendi spiiker presidendile, tutvudes Lindsay’ga.

Mission: Red Planet

Posted in Lauamängud with tags , , , , on 24. veebruar, 2009 by Ove

1888… Punasele planeedile saadetud automatiseeritud sondid edastasid viimased teated, mis paljastavad ühemõttliselt, et planeedi pind koosneb hindamatutest loodusvaradest. Leitute hulgast on avastatud ka kaks uut ressurssi.
Celerium – uus element perioodilisustabelisse. Celeriumi omadused on üllatavad. Teadlased kavatsevad kasutada uut ainet kütusena, mis peaks tõstma ükskõik millise masina võimsust tuhandekordselt, avades sellega tee tähtedele.
Silvaniit – materjal, mis on tihadam kui ükski teine aine Maal.
Kinnitati ka uskumus, et planeedi pinnal tõesti leidub jääd. Seda võib kasutada atmosfääri loomiseks, mis lubaks omakorda planeedi koloniseerimist.
Sina oled kaevanduskompanii juhataja. Sina pead kontrollima punase planeedi pinna alla peitunud maagitaskuid, et rakendada neid uusi loodusvarasid.
Sa ei tohi kauem oodata…. Marsile!

kaas1

Kuna olen suur aurupungi fänn, on see mäng küll üks ‘must-be’ objekt minu kollektsioonis. Tegu on aurupungi kõige ehtsama esindajaga, mis teeb silmad ette kõigile enam-vähem sama žanri esindajatele (Power grid, Brass, Dust ja ka Industria). Mäng on vana prantsuse mänguguru Bruno Fiadutti loomingust, kelle debüütide hulka kuulub näiteks Citadels ja eelmisel aastal ilmunud Red november. Peab ka mainima tema koostööpartnerit Bruno Cathalat (mängu Mr. Jack looja), kellega koos see mäng on valmis mõeldud.

kaart

Nagu pildilt näha võib, on tegu 1888 aasta Marsi poliitilise kaardiga, kus võib näha kümmet piirkonda (7 neist servadel, kolm keskel). Sel ajal oli viie suurema korporatsiooni eesmärgiks saata kosmoselaevadega punase planeedi poole võimalikult palju inimesi, et vaesed mehed ja naised saaksid alustada tööd võõral taevakehal.

laev

Kes ajalugu täpsemalt mäletab, teab, et just selliste laevadega läksid esimesed inimesed Marsile. Praeguseks on need küll paljuski täiustunud, kuid vana head ja töökindlat aurumasinat ei asenda ka tänapäeva tehnoloogiaga miski. Vasakpoolsel pildil võite näha laeva ühelt poolt, kus on silt sihtkohaga just nagu tänapäeva voorimeestelgi, punane hoiatussilt, mis näitab soovitatavat inimeste arvu laevas eeldusel, et nad end seal mugavalt tahavad tunda. Viimasena võite vaadata illuminaatorist hingematvaid Marsi vaateid, mille toovad teieni M&M visiokorporatsioon (soovi korral võite suurendada teile väga tuttavaks saavat kaevandusrajatist, mille kitsad olud tunduvad pärast nende kosmosest vaatamist lausa priiskavad). Paremal poolel võite näha laeva teist poolt, mis on katetud varjevärvusega, et pääseda õhupiraatide lõhevate kahurikuulide eest.

jaam

Ülal võite näha tolle aja igapäevast nähtust: Kosmoselähetuste keskust. Tänapäeva kiire elutempo juures suudame me vaevalt uskuda, et sel ajal suurimaks läbimurdeks arvatud keskus suutis korraga lähetada orbiidivälisele trajektoorile vaid viis laeva korraga. Kuid just sellisest primitiivsest asutusest saadeti teele esimesed astronaudid, kes muutsid elutu punase pinna viljakaks oaasiks päikesesüsteemis.

eskiis

See algupärane illustratsioon avastati aastal 2156, kui kaevati välja New Utopia varemed. Teadlased usuvad, et esimesed astronaudid hakkasid meeletust kurnatusest tingituna kummardama neid teele saatnud isikuid. Selle järgi võib eeldada, et mitte kõik ei tulnud siia vabatahtlikult.

tegelased

Hiljem Vasistas Borealisest leitud maal kinnitab varasemaid teooriaid. Kui mõningad astronaudid tulid planeedile vabal tahtel otsima uut võimalust, siis nagu viitavad tõenid, saadeti mõned neist siia nende endi naiste poolt – kui õudne võis selle aja elu olla. Lühikese ajaga jõudsid planeedile teadlased, kes avastasid maapõuest uusi maavarasid või leidsid märke ohust, maadeavastajad, kes tegid pikki retki kaardistamaks tohutuid jõesänge planeedi pinnal, sõdurid, kes tõid endaga kaasa vägivalla, ning piloodid, kes ei suutnud kuidagi leppida asjaoluga, et maanduma peaks sinna kus kästud. Loomulikult ei läinud kõik planeeritult ning mitmed laevad plahvatasid enne õhkutõusmist. Kahtlustati küll sabotaaži, kuid midagi ei suudetud tõestada.

agent

kaardid

Ülal võite näha Marsile tulnud teadlaste leiutisi. Mõned neist küll ei töötanud, kuid see ei heidutanud kedagi.

kaart_lahi

Sellisena kujutavad tänapäeva teadlased ette esimeste astronautide töötingimusi uuel planeedil. Nagu näha, on töötingimused äärmiselt kehvad ning thitipeale pidid nad töötama päevi ilma toiduta. Kuid kvantiteedis peitus kvaliteet – mida rohkem töölisi kompanii Marsile lähetas, seda kindlam oli ettevõtte võimalus teenida tehtud kulutused tasa. Kõige väärtuslikumaks osutus celerium, millega töötavad ka tänapäeva tähelaevad – vana ning töökindel tehnoloogia. Jää tundus esimestele astronautidele küll täiesti mõttetu loodusvarana, kuid kui üks väike kompanii enamus jääd võileivahinnaga endale ostis, sellest õhku hakkas tootma ning lõpuks selle ka maksustas, hakkasid kõik selle vastu huvi tundma.

uhke_jaam

eriti_karm

Ülal võite näha ühe inimese tohutut pingutust taastada ajalooline tõepära hullumeelsuse hinnaga. Mees on palju vaeva näinud, et tuua tänapäeva inimeste silme ette tolle ajastu meeleheitlikud sammud uuel horisondil.

Sellega lõpeb meie lennuliini ajalooline planeedi tutvustus. Maa&Mars lennuliinid soovivad kõigile kena päeva ja meeldivaid elamusi Marsil. Maandume 10 minuti pärast….

Power Grid

Posted in Lauamängud with tags , , , , , on 6. november, 2008 by Ove

funkenshlag

Kuna piltide varastamine Boardgamegeek’ist on minu jaoks mingil müstilisel põhjusel hetkel võimatu, siis tuleb kiita erinevaid põhjuseid, mis lasid mul veenda Tellat digika ostmiseks. Ehk siis olen ma sunnitud ise pildikesi tegema…Aga see ei ole ka paha.

Funkenschlag ehk Power Grid on väga tore majandus-strateegiline lauamäng, kus mängijad kehastavad erinevaid energiakompaniisid, kes üritavad endale võimalikult palju kliente meelitada. Selleks tuleb osta endale elektrijaamu, ehitada erinevatesse linnadesse alajaamasid ja elektrivõrgustikke, hankida jaamadele vajalikku kütust ning takistada teistel mängijatel sama teha.

imgp0731

Mängulaud on kahepoolne – ühelt poolelt leiavad mängijad vana vihatud U.S.A ning teisel poolel on Saksamaa kaart. Mõlemad kaardid on jagatud kuueks piirkonnaks, igas piirkonnas 7 linna. Selline jaotus laseb mängulauda jagada vastavalt mängijate arvule kasutatavateks ning kasutusest väljas olevateks piirkondadeks. Hea lihtne jälgida.

jaamad1

Elektrijaamu ning kütuseid on mängus mitut liiki. Jaamade puhul on oluline nende hind (üleval vasakus nurgas), kütusekulu ning -tüüp (all vasakus) ja majade arv, mida jaam suudab ära toita. Tuulikud toodavad rohelist energiat ega vaja seetõttu toorainet. Viimane ehitis peaks ilmselt olema termotuumajaam, mille tööshoidmiseks ei ole samuti vaja pidevaid investeeringuid. Ülal vasakus nurgas ei ole mitte aga lõplik hind vaid alghind, millest madalamat pakkuda ei saa. Kui mängija on välja valinud jaama, mida ta osta sooviks, teeb ta sellele pakkumise, mis ei tohi olla alla alghinna. Küll aga võib pakutav summa ületada kaardil oleva. Tihtipeale läheb roheliste jaamade peale rabelemiseks, mistõttu nende hinnad võivad tõusta päris kõrgele.

kytus

Ostetavat kütust on mängus neli – süsi (pruun), õli (must), prügi (kollane) ja uraan (taga nurgas punane). Kütust ostes tuleb jälgida selle hinda ning tulevast turgu. Tihtipeale ei ole mõtet osta hunnikut sütt, kui plaanis oleks kohe-kohe paar vana jaama uuemate vastu välja vahetada. Uraan on algul kole kallis, kuid ajapikku muutub see väga odavaks (mõnikord isegi sama odavaks kui süsi).

mang

Mäng on toredasti tasakaalustatud sellega, et kui keegi juhtub teistest majade ehitamises pisu maha jääma, on tal tohutud eelised elektrijaamade ning kütuse ostmises ja majade ehitamises. Jaamade ostmisel saab ta valida viimasena, mis tähendab, et keegi ei saa tema valitud jaama üle pakkuda. Kütust saab ta osta enne teisi, sundides esikohal olevat mängijat end vigaseks maksma. Kõige rohkemate majadega ei ole üldse tore olla…

exp

Essenist tõin omale ka laiendi, mis lubab mängu lisada või senised elektrijaamad uute vastu välja vahetada. Seal on kohati ikka väga jõhraid jaamu. Kahjuks ei ole mul olnud võimalust nendega veel sügavamalt tutvuda. Paremalolev jaam on väga huvatav. Sain selle Essenilt tasuta (pidin küll tegema 1 € annetuse, kuid siiski…), kuid kahjuks on see vaid rekvisiit. Teine külg on teistest kaartidest liialt palju tumedamat tooni – pimedas oleks suurepärane.

Väga mõnus majandusmäng. Võtab täpselt parajalt aega. 8/10

P.S. Saime täna ka uue pesumasina…See muidugi tõi minu väikesesse pahelisse peakesse selle… 😀

pesumasin

P.P.S. Üle pika aja sai ka Troonide mängu mängitud – kuuekesi. Väga mõnus, kuid minu arust jäi kuidagi lühikeseks. Ootasin mõnusat 6-tunnist mängu, kuid vist ei läinud neljagi… Masendav

Ulmeühingu kokkutulek – Estcon 2008

Posted in Mängimised, Muu kraam with tags , , , , on 21. juuli, 2008 by Ove

Kuna olin kaks aastat Estconil (tegelikult oli üks neist lausa Baltcon) rollimängu teinud, otsustasin ka sel aastal esinemistega jätkata. Lisaks oli positiivseid meeleolusid loonud lauamängud Troonide mäng ja Warcraft.

Saatsin 19. juuni (seda vähemalt väidab mu Thunderbird) Ulmegurule maili, kus küsisin, kas ka sel aastal toetatakse Estconil ulmeteemalist rollimängu. Vastust ei tulnud. Saatsin miski hetk ka teise kirja, kui vaikus. Oleks Jyrka vastanudki, poleks midagi olnud, kuid selline vaikus oli veider. Igastahes kirjutas ta mulle lõpuks vastu neljapäeva öösel 01:42, kui ma just mängu tegemast tulin. Võtsin siis Joeliga ühendust, ta haaras kodust viskipudeli ning suundusime Elva lauluväljakule mänguplaane koostama. Otsustasin teha Strugatskite-teemalise mängu (“Miljard aastat enne maailmalõppu“, Eesti Raamat 1987), kus mängijad on Stalkerid Reeve-teemalises maailmas (Stalkerid Strugatskite definitsiooni järgi). See andis mulle piisavalt võimalusi mängijaid ohjes hoida ning elimineerida läbi juba eos. 🙂

Hakkasime JJ’ga pakkima reede hommikuspoole. Kaasa haarasin Troonide mängu, Arkham Horrori, Gangsteri ja Saboteuri. Haarasin ka rollimänguvarustuse ja põrutasime varude täiustamise eesmärgil poe poole. Krabasime kaks viskit, kaks keefiri, neli pudelit pepsit, pätsi saia, paki krabipulki ja kaks konservi sprotte. Kuna Joel ei kavatsenud raha raisata, otsustas ta maksta vaid seltskonna ja koha eest.

Kohale jõudes selgus, et koha omanik oli majale lasknud teha kaks bronni. Viisakuse mõttes leidsime, et pereüritust minema ajada ei ole paslik. Lõpuks suudeti välja sebida 6 km kaugusel olev talu. Koht ei olnud nii vägev kui Valgemetsas, kuid suutsime kiirelt kohaneda. Olid olemas suitsusaun, katusealused pingid-lauad, püstkoda, grill ja telk, kus lõpuks peremehe nõudmisel hakati filme näitama (ta tahtis nimelt magada – imelik inimene). Jyrka kuulutas laagri avatuks ning Silver Sära jutustas meile 2008. aasta ulmeuudiseid.

Umbes kesköö paiku leidsin paraja aja olevat Arkham Horrori jaoks mängijaid otsima. Olin liialt edumeelne, sest leidsin neid täpselt 8, mistõttu ei saanud ise mängida. See-eest aga pidin juures olema, kuna mängijad vajasid abi ning juhatust. Õnneks meenus Kagele vähehaaval mängurutiin ning lõpuks sain võimalusi omale vahepeal viskit juurde tuua. Mäng lõppes hommikul umbes kell 8 – alles oli jäänud vaid 4 mängijat 🙂

Õnneks oli olemas Kage, kes mind lõunasöögiks üles ajas 😛

Õhtul kella 8 paiku lükkasin mängu käima. Ei viitsi sellest pikalt kirjutada. Lühidalt niipalju, et mängijad kukkusid tsoonis alla, võitlesid maa seest väljatulnud kombitsateda, sattusid inimsööja-kääbuste ja natside lahingu keskele, said osaliselt surma, lasid tanki õhku, osaliselt põgenesid ja allesjäänud läksid lõpuks inimsööja-kääbustega pidusöögile. Kogu pull võttis aega u. 4 tundi.

Tsitaat: “Emme, kas sa oled juba surnud?” “Ei veel, oota kaks sekundit, siis saame koju minna.”

Kuna olin ärganud kell kuus õhtul, otsustasin mitte magama minna. Alustasime Priiduga külmkapi tühjendamisega õllest ja lihast, mille olime hommikuks suurepäraselt läbi viinud. Hommikul toimus ka pisike LARP, kus mind pandi mingil põhjusel Elricuks – Zrugutt pandi minu kalliks ja ustavaks teenriks Moonglumiga (kuna olin parajalt purjus, oli see minu jaoks väga keeruline nimi. See tõttu kasutasin Monnat ja Moonikat). Leidsime Moonglumiga ka meile täiesti tundmatu taime – armatuuri, millel tuvastasime tugevaid raviomadusi. Kuningas oli siga ning mürgitas mu ära. Niikaua kuni ma teadvusetu olin, tapeti mu sõber Monna, mille tõttu ma leidsin vajaliku olevat ka kuningas maha tappa. Selle käigus veensin kuninga poja enda junkruks hakkama.

Tsitaat 1: “Peremees, närige armatuuri!”

Tsitaat 2: “Mu sõber sa omale 99 neitsit – mina sain väikese poisi.”

Kokkuvõtvad emotsioonid on väga positiivsed. Kindlasti jätkan seal mängukorralduslikke traditsioone ka järgmisel aastal. 🙂