Arhiiv: Space

Seadusejamad Merchant of Venus’ega

Posted in Uudised with tags , , on 25. oktoober, 2011 by Ove

Tublimad uudistejälgijad peaksid juba teadma, millest siin juttu tuleb… Aga palju neid siin Eestis ikka on…

Mõned päevad tagasi andis FFG teada uue mängu – Merchant of Venus – ilmumisest. Tegu on vana-kooli (aastast 1988) kosmosemänguga, kus mängijad mööda ilmaruumi ringi kolistavad, otsides kõige magusamaid turge oma kaubale. Ei puudu ka erinevat tüüpi kosmoselaevad, millega nodi vedada ning litsentsid kauplemiseks… Sihuke mõnusa maiguga kiire mäng… Mäng on FFG‘l juba uues kuues, playtestitud ning peaks turule ilmuma uue aasta esimeses veerandis.

Umbes samal ajal – eks siis jällegi mõned päevad tagasi – andis Stronghold games The Dice Tower‘is teada, et neil on plaanis anda välja Merchant of Venus… Mäng peaks välja tulema 2012 aasta keskpaiku…

Kaks firmat annavad samal ajal teada, et mõlemal tuleb välja sama mäng… Teades USA seadusejärgimist, lõhnab see major lawsuit‘i järgi… Seda aga üritatakse vältida ning mõlemad mängufirmad peavad läbirääkimisi, et saada selgust, kumma litsents on legaalne.

Aastake tagasi ostis FFG oma litsentsi mängu väljaandmiseks Hasbrolt. Liiguvad kuuldused, et Merchant of Venus surutakse Twilight Imperiumi maailma – ma tean vähemalt ühte inimest, kellele see mõte meeldib…

Stronghold games muretses aga oma litsentsi mängu autori, Richard Hambleni, käest. Steven Buonocore ei öelnud intervjuu käigus, mis mängus sisuliselt ja kujuliselt muudetakse, kuna nad pidada isegi veel selles osas pisu mõtlema.

Häda aga selles, et FFG mõtleb suuremalt jaolt oma rahakotile kui mängijate peale. Nimelt oli vana Merchant of Venus mõeldud 2-6’le mängijale; FFG mäng on mõeldud 2-4’le mängijalt. Miks nii?! Loomulikult selleks, et oleks võimalik pärast inimestele müüa 5-6 mängija laiendit…

FFG on mänguga kõvasti vaeva näinud ega taha tõenäoliselt väga heal meelel oma litsentsist loobuda. Stronghold muretses litsentsi suht hiljuti, kuid vaevalt nemadki seda ära tahavad anda… Tekib aga küsimus, kuidas sai Hasbro müüa litsentsi FFG’le ilma, et mängu autor sellest teadlik oleks olnud.

Eks saab näha, mis sellest kõigest välja tuleb. Mina tõmbasin igastahes kärmelt Merchant of Venus’e failid BGG’st alla, et vajadusel saaks ise mängu välja printida – arvatavasti ei püsi need seal enam kaua. Mäng igastahes tundub põnev!

Intrigandid võivad sõnavahetust jälgida või ise õli tulle valada FFG või Strongholdi teemas.

Advertisements

Pocket Rockets

Posted in Lauamängud with tags , , , on 23. november, 2009 by Ove

Seniajani on kahtluse all, kas inimene siiski on kuu pinnale jõudnud. Ameeriklased tegid küll selle nalja telekas ära, kuid käivad tulised vaidlused, kas see ka reaalselt aset leidis või oli tegu järjekordse filmitrikiga. Pocket Rockets’i puhul aga ei ole tegu mingi trikiga – ehita aga rakette ja põruta Kuule.

Mäng ise on väga lihtne – mängijad (2-4) kooserdavad mööda mängulauda, koguvad raketijuppe ning panevad neist kosmoselaevu kokku.

Mängulaud koosneb kuuest erinevast kaardist. Kolmel neist saab ehitada erinevat värvi rakette, ühel saab kaarte vahetada, ühel liikumissuunda muuta ning loomulikult ei puudu ka raketikütuse tankla…

Rakette on kolme eri sorti. Punased (viisnurk?), kuldsed ning hallid, mis näevad välja suht-koht nagu filmist Iron Sky välja kakutud. Ka erinevaid laevajuppe on kolme eri varianti – alus, keskosa ning tipp. Lisaks on veel ka tippudel tihtipeale erinevad omadused… Kõlab keeruliselt? Absoluutselt mitte!

Kosmosesõidukid peavad koosnema vähemalt kolmest erinevast jupist, kuid sellega ei ole asi piiratud – pikkuselt võivad laevad lausa vanajumalani välja ulatuda… Kui laev valmis, tuleb minna kohalikku tanklasse raketikütust pumpama. Punkte saab nii keskmiste juppide, kui kütuse eest.

Mängijad liiguvad üldiselt mööda mängulauda noolega näidatud suunas nelja käigu kaupa. Igasugune liikumine võtab ühe käigu nagu ka kõik kaardipõhised tegevused… Huvitavaks läheb siis, kui laevad hakkavad mängijatele andma erinevaid võimalusi reegleid painutada. Näiteks võib mängija oma käigu jooksul sooritada 5 käiku, teha need suvalises suunas, hoolimata käigusuunda näitavast noolest või hoida käes suuremat hulka kaarte. Lisaks on ka mõned raketitipud, mis lihtsalt lisapunkte annavad.

Kuigi plastikust nupud ning kütuseplännid näevad välja võrdlemisi võikad, on tegu üllataval hea mänguga. Teistele saab üldjuhul kahjuks küll siga keerata vaid suunakaardiga mängides (ning sellel juhulgi vaid neile, keda see kotib), kuid arvestades laevade ehituskiirusega, siis on täiesti tavaline kõigsugu laevajuppide üksteise eest ära näppamine. Lisaks annab varem pumbatud kütus mängijale rohkem punkte, mistõttu on pidev tamp oma laevade valmissaamiseks ning kiireks tankimiseks.

7/10

Keset ööd Essenis mängides, võis mõnikord algus ja lõpp sassi minna – sedasi tekkisidki vist esimesed dirižaablid.

2 ja pool tundi tähelaevas!

Posted in Üritused, Mängimised, Muu kraam, Rollimängud with tags , , , , , , , on 1. august, 2009 by Ove

Huvitav, paljud minu blogi lugejatest on lugenud raamatut “220 päeva tähelaevas?” Oli teine suht huvitav raamat 50’ndate aastate paigust, kus Nõukogude teadlased lendavad Veenusele ning Marsile… Sellest võib lugeda lähemalt Metsavana blogist, kes aastake tagasi jutustusest väga hea ülevaate kirjutas.

220

Tänane post aga räägib samateemalisest rollimängust selle aasta Estconil, mille ma inimeste tungival soovil siia kirja panen…

Läbi ajatu tühjuse kihutas tähelaev punase planeedi Marsi poole. Veel eales varem ei olnud õnnistanud selle pinda Nõukogude inimese jalg, rääkimata siis pesemata kapitalistliku riigi sõdaplaaniva ühiskonna liikme jäsemest. Punane planeet vaid ootas revolutsiooni oma pinnal, mis tooks kauni Kommunismi oma sünnihällist Maalt välja.

Mäng algas raketoplaanil “Punane Neva” punanurgas, kus laeva poliitohvitser Kostja Utotškin meeskonnale julgustavat kõnet Nõukogude edusammudest teaduses ning manitses neid hoiduma mastrobeerimisest, mis väsitab keha ning vaimu, viies sellega tegeleva isiku personaalsesse anarhiasse. Ei läinud kaua, kuni esimene meeskonnaliige, Ippolit Miljukovitš, alkoholi tarbimise pärast kapten Oleg Nikolajevitši määruse kohaselt kartsa saadeti.

Lisaks ennistmainitutele on suure ja vägeva Nõukogude liidu poolt teaduslikule retkele saadetud ka kahtlase poliitilise minevikuga astronoom Aljoša Fjodorovitš, uudishimulik ning alkoholimaias ajakirjanik Patja Aleksandrovitš, täidlase võitu bioloog Tatjana Valentina, kaunis tehnik Anna Tsesarskina, kes kaotas nooruses ammusel tsaariajal Uurali uraanikaevandustes nii ninaluu kui ka süütuse ning suur ja heasüdamlik Jevgeni Korillovitš, kes on hullupööra kaunisse Annasse armunud.

kaartKuna terve lennu jookul ei olnud bioloogil Tatjanal ega geoloogil Ippolitil miskit teha, panid nad armutult tina, kasutades vägijoogiks salaja hapnikupaaki villitud piiritust. Astronoom, kes oli nendega küll samas kajutis, kuid kelle käed-jalad tööd täis olid, kartis Ippoliti, kes lubas kaebamise korral talle korraliku keretäie anda. Aga kuna seltsimees Ippolit mängu algul kohe kartsa saadeti, oli Tatjana sunnitud jooma tüütu ajakirjanikuga.

Esimese asjana teatas pardakompuuter Vera, et reaktori kütusevardad on lõppemas. Selline asi oli ennekuulmatu, kuna plutooniumvarrastest oleks pidanud jätkuma ka Uraanile sõiduks. Asja kontrollima läinud tehnik Anna leidis näidiku, mis rääkis Vera jutust igati mööda, igati korras olevat. Vardad olid peaaegu puutumata. Mõne hetke pärast libises Vera väljundterminalist sedel, millel seisis: “Parandus. Reaktori kütuse näit 98% algsest.”

Meeskond kehitas õlgu ning jätkas oma tegevust. Järsku raputas miski tugevast Punase Neva keret. Poliitohvitser Kostja, kes ainukesena ei suutnud kusagilt kinni haarata suutis nii õnnetult kukkuda, et kaotas teadvuse, misjärel viidi ta kiirelt magalasse pead siduma. Veralt aru pärides selgus, et laeva vahetust lähedusest oli möödunud asteroid, riivates  keret ning rebides küljest parema navigatsioonistabilisaatori. Miks küll sellest ohutus kauguses teada ei antud, jäi hetkel selguseta, kuid hiljem asja uurides leiti, et raadiosensorid, mis ettejäävaid kehasid peaksid tuvastama ning neist teada andma, olid läbi põlenud. Koos nendega olid läbi põlenud ka andurid, mis oleksid pidanud teada andma raadiosensorite läbipõlemisest.

IMG_2586_imagelarge

Kokpitis tekkis kohutav kaos, kus kapteni käskude kõrval leidsid end Jevgeni ning Anna üksteise embuses… Ärganud poliitohvitser aga hakkas meeskonnaruumis ükshaaval meeskonnaliikmeid üle kuulama. Kohates koridoris purupurjus ajakirjanikku, otsustas Kostja kõrvaldada sellise häbipleki Nõukogude raportitest, haarates püstoli järele ning kihutades Patjale kuuli kõhtu. Tekkis veel suurem segadus, kus kapten Oleg üritas sundida vastupuiklevat geoloogi laevast välja ronima purustatud stabilisaatorit parandama. Kogu selle mäsu käigus jätkus vaid Veral tähelepanu märkama, et Punane Neva on jõudnud Marsi vahetusse kähedusse ning alustas hoiatamata pidurdamist.

Kuna meeskonnaliikmed keeldusid üksteise järel ronimast laeva, mis sõitis kiirusega 30 km/sek, kaitsvast kerest välja, proovis kapten karmimaid meetmeid. Haarates relva üritas ta maha suruda tärkavat mässu. Läks kohutavaks rüselemiseks, mida ei suutnud taltsutada isegi Marsi gravitatsioonivälja jõudmine ning Vera teade, et vastavalt plaanile alustatakse laskumist. Mõned hetked hiljem tungis Punane Neva Marsi punastesse düünidesse.

estcon_krafinna_271_imagelarge

Põrutusest hoolimata jätkasid Nõukogude kangelased taplemist. Kuulid lendasid, verd purskus nende tekitatud haavadest, pudeleid löödi roosideks, et nendega ebaseltsimehelikult teisi kommuniste vigastada. Järsku kostus väljastpoolt laevakere tume mütsakas – seejärel teine, mis lennutas eest laeva lüüsiukse, mille järel sõitis USA lipu lehvides Nõukogude raketoplaani poolenisti sisse väike tank. Selle järel laeva sisenenud Ameerika kosmonautididele avanenud pilti on kirjeldanud retke kaasateinud ning sealjuures ellujäänud mereväelane John Hammond: “Kogu laeva põrand oli täis purukspekstud pudeleid, mille keskel vedeles kuulihaavadega keha, kes pagunite järgi oli ilmselt kapten. Laeva politruk lebas purukslastud kõriga maas, ikka veel tõmmeldes. Ühel paksul tädikesel oli käes veel suitsv püstol, millest ta meie pihta tule avas.”

Mitte kõik laevatunginud kapitalistid ei olnud sarnaselt Hammondile reamehe staatusest. Kindral O’Neill, kes isegi skafandrit kandes ei suutnud loobuda oma medalitest, heitis laeva sisemusse tekkinud kaosele pilgu sisistades põlglikult: “Kuradi kommunistid,” ning süljates nende poole, hoolimata oma klaaskiivrist. Teiste tähelepanuväärsetest isikutest oli kosmosereisi kaasa teinud ka üdini kapitalistlik multimiljonär Jean Montgomery, kelle kiivritihendite vahelt imbus Marsi rikkumata atmosfäri sinakat suitsu. Kirgliku suitsumehena ei suutnud ta jätta skafandrit selga tõmmates läitmata üht sigaretti.

ms1fq2_7Niipea kui Nõukogude kosmoselendurid märkasid uut märklauda, avati tuli. Ameerika kapten andis käsu kõik elusalt kinni võtta, haarates ise sealjuures automaadi ning avades tule…. miljonär Montgomery pihta, karjudes ise: “Maha paksud kapitalistid!!!” Montgomery hakkas seepeale röökima, et tal on palju Ameerika dollareid, üritades meeleheitlikult leida skafandritaskuid, kus ometi pidi olema mõni patakas rohekaid rahatähti…

Umbes sinnamaani ma seda läbu kannatasin. Siis jooksid ka minul juhtmed kokku ning hoolimata protestist otustasin ma mängust eemalduda. Loomulikult ei keelanud keegi inimestel edasi mängida. Selle mõne tunni jooksul poetasin ma vaid mõne sõna – ülejäänud tegid mängijad ise…

Kuna julgelt kaks nädalat on möödunud eelpool märgitud sündmustest, siis võtan kogu vastutuse muudetud, vahelejäetud või juurdepandud sündmuste eest endale.

Estconi LARP oli päris vahva… 🙂

lapr

Vahepeal aga hakkasin remonti tegema. Tore üllatus, kui selle käigus avastad, et kraanikausist, mida sa üritad üles panna, jookseb vool läbi:

ElekterJa muidugi oli vinge avastus tapeedi alt välja koorunud 1932 aasta ajalehed “Meie Maa,” millest ma mõningad tükid võrdlemisi tervelt kätte sain. Proovin neid lähipäevil ka sisse skännida…

Saksamaa_relvastub

Estcon ’09: Metsavana – inimeseloom või loodusnähtus?

Posted in Õlu, Muu kraam with tags , , , , , , , , , , , , on 20. juuli, 2009 by Ove

Eesti ulmeühingu selleaastane kokkutulek leidis aset Taevaskoja puhkemajas. Reedel jõudsime kambaga (mina, Metsavana, Priit, Xipe ja Aule) kohale miski kahe paiku ehk siis esimesena. Kuna üksi kohalolek tundus kahtlane, ei suutnud Metsavana kõhklusi rahuldada isegi perenaise kinnitus, et seal tõesti toimub Estcon. Tegime siis utsitamise peale suure sildi, lõime selle minu noaga laua külge ja läksime tee äärde inimesi ehmatama. Pärast pool-teist tundi tee ääres hüppamist jõudsid kohale Hargla, Lauri ja Trash.kogunemine

Seejärel hakkas juba vaiksel lõbusamaks minema. Inimesi hakkasid kiirenevas tempos juurde tilkuma. Aeti juttu, joodi ja grilliti. Kui inimesi meie kriteeriumite järgi piisavalt koos oli, otsustasime anda üle kingituse Trashile – eelneval aastal nõutud nikurauad.

yleandminenikurauadÕhtupoole oli viski kõrvalt mahti ka üheks IGORiringiks ning paar korda sai välja võetud ka It’s Alive.

igorLaupäeval sai ka mängu tehtud, mis vastavalt ootustele muutus täielikuks läbuks. Taibukad ning tugevad Nõukogude kosmonaudid, kelle missioon oli jõuda Marsile, suutsid poole enda elujõust hävitada juba enne punasele planeedile jõudmist. Väga vinge oli aga Priidu kõne mängu alguses, mis keelitas kosmonaute pingutustele oma kodumaa eest ning hurjutas neid lõpetama mastrobeerimist kaalutus olekus.

m2ng1m2ng2Laupäeva ööst ei soostuks väga rääkima – mainiks vaid ära põneva vahejuhtumi umbes kella kahe paiku öösel, mil veel võrdlemisi kaine olin. Metsavana, kes oli koos viskiga pikalt kadunud olnud, jõudis lõkke juurde ning selgitas häälekalt, kuidas ta tunde Tarlapiga tina pani ning temaga vennastus. Jyrka kostis seepeale, et Tarlap olevat hoopis Sindis ning tõenäosus, et Metsavana temaga viskit rüüpas, on võrlemisi ebatõenäoline. Seepeale suutis Metsavana aga hoopis käima tõmmata kõige parema mootoriga random-generaatori, hakates ajaühikus tootma tõsistes kogustes suvalist teksti. Seejärel suundus ta Rein Ott’i auto juurde urineerima ning sooritas maandumise Mandi kapotil, üritades seal hetkeks magama jääda. Loomulikult ei tulnud sellest midagi välja ning mõneks ajaks saime me nautida vaatepilti, kus Metsavana justkui peenarde vahel rohtu maast välja kakub.

Loomulikult ei saanud see kõik hästi lõppeda ning tunnike hiljem kuulsime puude tagant tõsist ööklooma häält, kui meie kallis sõber väljutas koos lõunaks söödud toiduga ka suure osa maomahladest. Mingil põhjusel tekkis paljudel huvi suu kaudu toidu eradumise vastu ning lõpuks oli Metsavana puu taga hulga publikuga… No neid oli vähemalt kaks.

Peadselt peaks tulema ka mõni pilt sellest, kuidas Trash oma kingitust hakkas öösel kandma…. ainult seda…

Laupäeval näitasid Tamur ja Mant natuke mehiseid liigutusi ja ajasid tarka juttu.

v6itlus

Üldsuse suurel survel olen sunnitud ära näitama ka kõige kaunimad pildid…

Kuna Riine oli väga tubli ning minu utsitamise peale oma pildid kiirelt üles nikerdas, siis on mul võimalus tutvustada uskumatud kaadreid laupäevasest õhtust. Jätan mõned heaga välja, kuna kardan…. Pildil siis Riine ise ning Metsavana hea sõber Valentin, kes teab uskumatult palju vene ulmest, kõiksugu maailma asjadest ning kellega ka laupäeva hommikul viskit manustades võitluskunstidest sai kõneldud.

Picture006

Laupäeva öösel sai kõigi õuduseks Trash lõpuks nikurauad selga… Ainult anaaltapp jäi nukralt ning üksijäetuna rihma otsa tilpnema – niivõrd hardcore see elu seal siiski ei ole…

Picture012Picture028

Picture018

Vägisi kiskus monitori esialgu mõraseks….

Stay tuned… Krafinna pildid on veel tulemata 🙂

Mission: Red Planet

Posted in Lauamängud with tags , , , , on 24. veebruar, 2009 by Ove

1888… Punasele planeedile saadetud automatiseeritud sondid edastasid viimased teated, mis paljastavad ühemõttliselt, et planeedi pind koosneb hindamatutest loodusvaradest. Leitute hulgast on avastatud ka kaks uut ressurssi.
Celerium – uus element perioodilisustabelisse. Celeriumi omadused on üllatavad. Teadlased kavatsevad kasutada uut ainet kütusena, mis peaks tõstma ükskõik millise masina võimsust tuhandekordselt, avades sellega tee tähtedele.
Silvaniit – materjal, mis on tihadam kui ükski teine aine Maal.
Kinnitati ka uskumus, et planeedi pinnal tõesti leidub jääd. Seda võib kasutada atmosfääri loomiseks, mis lubaks omakorda planeedi koloniseerimist.
Sina oled kaevanduskompanii juhataja. Sina pead kontrollima punase planeedi pinna alla peitunud maagitaskuid, et rakendada neid uusi loodusvarasid.
Sa ei tohi kauem oodata…. Marsile!

kaas1

Kuna olen suur aurupungi fänn, on see mäng küll üks ‘must-be’ objekt minu kollektsioonis. Tegu on aurupungi kõige ehtsama esindajaga, mis teeb silmad ette kõigile enam-vähem sama žanri esindajatele (Power grid, Brass, Dust ja ka Industria). Mäng on vana prantsuse mänguguru Bruno Fiadutti loomingust, kelle debüütide hulka kuulub näiteks Citadels ja eelmisel aastal ilmunud Red november. Peab ka mainima tema koostööpartnerit Bruno Cathalat (mängu Mr. Jack looja), kellega koos see mäng on valmis mõeldud.

kaart

Nagu pildilt näha võib, on tegu 1888 aasta Marsi poliitilise kaardiga, kus võib näha kümmet piirkonda (7 neist servadel, kolm keskel). Sel ajal oli viie suurema korporatsiooni eesmärgiks saata kosmoselaevadega punase planeedi poole võimalikult palju inimesi, et vaesed mehed ja naised saaksid alustada tööd võõral taevakehal.

laev

Kes ajalugu täpsemalt mäletab, teab, et just selliste laevadega läksid esimesed inimesed Marsile. Praeguseks on need küll paljuski täiustunud, kuid vana head ja töökindlat aurumasinat ei asenda ka tänapäeva tehnoloogiaga miski. Vasakpoolsel pildil võite näha laeva ühelt poolt, kus on silt sihtkohaga just nagu tänapäeva voorimeestelgi, punane hoiatussilt, mis näitab soovitatavat inimeste arvu laevas eeldusel, et nad end seal mugavalt tahavad tunda. Viimasena võite vaadata illuminaatorist hingematvaid Marsi vaateid, mille toovad teieni M&M visiokorporatsioon (soovi korral võite suurendada teile väga tuttavaks saavat kaevandusrajatist, mille kitsad olud tunduvad pärast nende kosmosest vaatamist lausa priiskavad). Paremal poolel võite näha laeva teist poolt, mis on katetud varjevärvusega, et pääseda õhupiraatide lõhevate kahurikuulide eest.

jaam

Ülal võite näha tolle aja igapäevast nähtust: Kosmoselähetuste keskust. Tänapäeva kiire elutempo juures suudame me vaevalt uskuda, et sel ajal suurimaks läbimurdeks arvatud keskus suutis korraga lähetada orbiidivälisele trajektoorile vaid viis laeva korraga. Kuid just sellisest primitiivsest asutusest saadeti teele esimesed astronaudid, kes muutsid elutu punase pinna viljakaks oaasiks päikesesüsteemis.

eskiis

See algupärane illustratsioon avastati aastal 2156, kui kaevati välja New Utopia varemed. Teadlased usuvad, et esimesed astronaudid hakkasid meeletust kurnatusest tingituna kummardama neid teele saatnud isikuid. Selle järgi võib eeldada, et mitte kõik ei tulnud siia vabatahtlikult.

tegelased

Hiljem Vasistas Borealisest leitud maal kinnitab varasemaid teooriaid. Kui mõningad astronaudid tulid planeedile vabal tahtel otsima uut võimalust, siis nagu viitavad tõenid, saadeti mõned neist siia nende endi naiste poolt – kui õudne võis selle aja elu olla. Lühikese ajaga jõudsid planeedile teadlased, kes avastasid maapõuest uusi maavarasid või leidsid märke ohust, maadeavastajad, kes tegid pikki retki kaardistamaks tohutuid jõesänge planeedi pinnal, sõdurid, kes tõid endaga kaasa vägivalla, ning piloodid, kes ei suutnud kuidagi leppida asjaoluga, et maanduma peaks sinna kus kästud. Loomulikult ei läinud kõik planeeritult ning mitmed laevad plahvatasid enne õhkutõusmist. Kahtlustati küll sabotaaži, kuid midagi ei suudetud tõestada.

agent

kaardid

Ülal võite näha Marsile tulnud teadlaste leiutisi. Mõned neist küll ei töötanud, kuid see ei heidutanud kedagi.

kaart_lahi

Sellisena kujutavad tänapäeva teadlased ette esimeste astronautide töötingimusi uuel planeedil. Nagu näha, on töötingimused äärmiselt kehvad ning thitipeale pidid nad töötama päevi ilma toiduta. Kuid kvantiteedis peitus kvaliteet – mida rohkem töölisi kompanii Marsile lähetas, seda kindlam oli ettevõtte võimalus teenida tehtud kulutused tasa. Kõige väärtuslikumaks osutus celerium, millega töötavad ka tänapäeva tähelaevad – vana ning töökindel tehnoloogia. Jää tundus esimestele astronautidele küll täiesti mõttetu loodusvarana, kuid kui üks väike kompanii enamus jääd võileivahinnaga endale ostis, sellest õhku hakkas tootma ning lõpuks selle ka maksustas, hakkasid kõik selle vastu huvi tundma.

uhke_jaam

eriti_karm

Ülal võite näha ühe inimese tohutut pingutust taastada ajalooline tõepära hullumeelsuse hinnaga. Mees on palju vaeva näinud, et tuua tänapäeva inimeste silme ette tolle ajastu meeleheitlikud sammud uuel horisondil.

Sellega lõpeb meie lennuliini ajalooline planeedi tutvustus. Maa&Mars lennuliinid soovivad kõigile kena päeva ja meeldivaid elamusi Marsil. Maandume 10 minuti pärast….

Plastnupud ja lauatäis muud nodi!

Posted in Mängimised with tags , , , on 8. veebruar, 2009 by Ove

Eile mängisime Costello Twilight Imperiumi – väga põnev mäng. Kokku läks aega umbes 13 tundi, kuid see-eest oli põnev ning väga vinge… Palju ei viitsi jahvatada – pildid räägivad iseenese eest! Mõningad ei tulnud just super-hüper kvaliteediga, kuid üldjoontes peaks aru saama, millega tegu… Mängijateks siis Mina, Tella, Costello, Kaur, Nick ja Makke…

imgp1462

Sedasi see maraton algas. Iga mängija sai omale valida rassi ning vastavalt sellele siis laevastiku ning tehnoloogiad. Nodi oli palju…

imgp1464

Point oli selles, et kõigepealt vist pidi endale haarama sellised mõnusamad planeedid, kust sai korraliku toodangu ning rahva hääle (rohelise ja punase taustaga numbrid). Toodanguga sai ehitada igast nänni ning avastada tehnoloogiaid. Mina kui Jol-Nari Ülikooli esindaja panin muidugi rõhu tehnoloogia peale…

imgp1465

Tella Yodalaste väed… Tema rass nägi täpselt välja nagu Yoda või ehk pigem Guglunki moodi 🙂

imgp1467

Kodukootud Death Star

imgp1468

Tõelised Death Starid Ülikooli peahoone ees. Mängus olid nad küll nimetatud War Sun’ideks ehk Päikesepallikesteks…

imgp1471

Makke piraadid enne, kui Tella oma laevadega neile sisse sõitis..

imgp1473

Üliõpilased piketeerimas galaktika senati ees Mecator Rexil…

imgp1474

imgp1475

Kollane “kiisude” laevastik ahistamas üliõpilasi – neljanda juuni veresaun?

imgp1479

Mäng lõppes mõistuse hääle ning hariduse võiduga. Kauri AI üritas küll Yodadega sõda pidada veel viimasel momendil, kuid piiramisest see kahjuks/õnneks kaugemale ei jõudnud.

Põnevaks teeb mängu asjaolu, et mängu võib vabalt võita ilma sõdimata. Kogud omale head planeedid alguses kokku, hoiad neid enda käes, arened ning pead läbirääkimisi ning lõpuks võid ikkagi kõige rohkem võidupunkte saada. Võrreldes Troonide mänguga suhteliselt vinge lähenemine. On üks peamine planeet, Mecator Rex, mis on paljude eesmärgiks (jagatakse pimesi igale mängijale välja), kuid ülejäänud ei ole võidupunktide seisukohalt just eriti tähtsad…

Ahjaa… Arkhamit müüakse Dragon.ee‘s. Koos kahe laiendiga ja puha. Kellel veel ei ole, kuid tahab, siis see on hea diil. Baasmäng on kusjuures minu käest veel ostetud – ei teagi, miks ta neid nüüd müüb… Ju siis ei olnud kellegiga mängida.

Ja siis veel see… Lihtsalt geniaalne… 😀

Ulmeühingu kokkutulek – Estcon 2008

Posted in Mängimised, Muu kraam with tags , , , , on 21. juuli, 2008 by Ove

Kuna olin kaks aastat Estconil (tegelikult oli üks neist lausa Baltcon) rollimängu teinud, otsustasin ka sel aastal esinemistega jätkata. Lisaks oli positiivseid meeleolusid loonud lauamängud Troonide mäng ja Warcraft.

Saatsin 19. juuni (seda vähemalt väidab mu Thunderbird) Ulmegurule maili, kus küsisin, kas ka sel aastal toetatakse Estconil ulmeteemalist rollimängu. Vastust ei tulnud. Saatsin miski hetk ka teise kirja, kui vaikus. Oleks Jyrka vastanudki, poleks midagi olnud, kuid selline vaikus oli veider. Igastahes kirjutas ta mulle lõpuks vastu neljapäeva öösel 01:42, kui ma just mängu tegemast tulin. Võtsin siis Joeliga ühendust, ta haaras kodust viskipudeli ning suundusime Elva lauluväljakule mänguplaane koostama. Otsustasin teha Strugatskite-teemalise mängu (“Miljard aastat enne maailmalõppu“, Eesti Raamat 1987), kus mängijad on Stalkerid Reeve-teemalises maailmas (Stalkerid Strugatskite definitsiooni järgi). See andis mulle piisavalt võimalusi mängijaid ohjes hoida ning elimineerida läbi juba eos. 🙂

Hakkasime JJ’ga pakkima reede hommikuspoole. Kaasa haarasin Troonide mängu, Arkham Horrori, Gangsteri ja Saboteuri. Haarasin ka rollimänguvarustuse ja põrutasime varude täiustamise eesmärgil poe poole. Krabasime kaks viskit, kaks keefiri, neli pudelit pepsit, pätsi saia, paki krabipulki ja kaks konservi sprotte. Kuna Joel ei kavatsenud raha raisata, otsustas ta maksta vaid seltskonna ja koha eest.

Kohale jõudes selgus, et koha omanik oli majale lasknud teha kaks bronni. Viisakuse mõttes leidsime, et pereüritust minema ajada ei ole paslik. Lõpuks suudeti välja sebida 6 km kaugusel olev talu. Koht ei olnud nii vägev kui Valgemetsas, kuid suutsime kiirelt kohaneda. Olid olemas suitsusaun, katusealused pingid-lauad, püstkoda, grill ja telk, kus lõpuks peremehe nõudmisel hakati filme näitama (ta tahtis nimelt magada – imelik inimene). Jyrka kuulutas laagri avatuks ning Silver Sära jutustas meile 2008. aasta ulmeuudiseid.

Umbes kesköö paiku leidsin paraja aja olevat Arkham Horrori jaoks mängijaid otsima. Olin liialt edumeelne, sest leidsin neid täpselt 8, mistõttu ei saanud ise mängida. See-eest aga pidin juures olema, kuna mängijad vajasid abi ning juhatust. Õnneks meenus Kagele vähehaaval mängurutiin ning lõpuks sain võimalusi omale vahepeal viskit juurde tuua. Mäng lõppes hommikul umbes kell 8 – alles oli jäänud vaid 4 mängijat 🙂

Õnneks oli olemas Kage, kes mind lõunasöögiks üles ajas 😛

Õhtul kella 8 paiku lükkasin mängu käima. Ei viitsi sellest pikalt kirjutada. Lühidalt niipalju, et mängijad kukkusid tsoonis alla, võitlesid maa seest väljatulnud kombitsateda, sattusid inimsööja-kääbuste ja natside lahingu keskele, said osaliselt surma, lasid tanki õhku, osaliselt põgenesid ja allesjäänud läksid lõpuks inimsööja-kääbustega pidusöögile. Kogu pull võttis aega u. 4 tundi.

Tsitaat: “Emme, kas sa oled juba surnud?” “Ei veel, oota kaks sekundit, siis saame koju minna.”

Kuna olin ärganud kell kuus õhtul, otsustasin mitte magama minna. Alustasime Priiduga külmkapi tühjendamisega õllest ja lihast, mille olime hommikuks suurepäraselt läbi viinud. Hommikul toimus ka pisike LARP, kus mind pandi mingil põhjusel Elricuks – Zrugutt pandi minu kalliks ja ustavaks teenriks Moonglumiga (kuna olin parajalt purjus, oli see minu jaoks väga keeruline nimi. See tõttu kasutasin Monnat ja Moonikat). Leidsime Moonglumiga ka meile täiesti tundmatu taime – armatuuri, millel tuvastasime tugevaid raviomadusi. Kuningas oli siga ning mürgitas mu ära. Niikaua kuni ma teadvusetu olin, tapeti mu sõber Monna, mille tõttu ma leidsin vajaliku olevat ka kuningas maha tappa. Selle käigus veensin kuninga poja enda junkruks hakkama.

Tsitaat 1: “Peremees, närige armatuuri!”

Tsitaat 2: “Mu sõber sa omale 99 neitsit – mina sain väikese poisi.”

Kokkuvõtvad emotsioonid on väga positiivsed. Kindlasti jätkan seal mängukorralduslikke traditsioone ka järgmisel aastal. 🙂