Arhiiv: LEGO

Heroica

Posted in Lauamängud with tags on 29. oktoober, 2011 by Ove

Alates 1932. aastast on Lego teinud kõva hüppe edasi. Pisikesest kuuris nokitsemisest on saanud suuruselt maailma kolmas mänguasjatööstus. Suurem tutvustus Lego lelude kohta sai poolteist aastata tagasi ära tehtud selles postituses, nüüd on aeg minna pisut spetsiifilisemaks…

Korraks vingun vaid sel teemal, et kõik uued Lego komplektide teemad on ilgelt meinstriimid (Potter, Kariibimere piraadid, jabur Racers ja hirmkallis Star Wars). Kuhu on jäänud lihtsalt lahedad pisikesed legod, mida põngerjapõlves ostetud sai – nüüd on kõik suurtes karpides ning alla 10 € on neid suht keeruline saada…

Aga tagasi siis Heroica juurde… Kui eelmises Lego-teemalises postis sai pisu räägitud lauamängudest, mida Lego kompanii on asunud välja andma. Ma ei saa öelda, et Heroica oleks suur samm edasi – tegu on siiski lihtsa lastele mõeldud mänguga -, kuid üks liigutus sinnasuunas siiki.

Heroica on väga lihtsa mehaanikaga seiklusmäng. Ühes karbis leidub seiklus, mille mängulaud tuleb esmalt kokku panna ning seejärel saab möllama hakata. Iga seiklusega tulevad kaasa ka mõned kangelased, keda kokku on kuut erinevat sorti. Just see oli koht, mis tõi sära mu silmadesse – tegelased on rollimängudest teada-tundud stereotüübid: rüütlid, maagid, kelmid…

Mängumehaanika on väga lihtsakoeline. Täringuveeretusega määratakse kangelase liikumine (kes oleks seda osanud arvata) ning samuti lahingutulemus. Goblinid ja muud elajad, kelle vastu enamus mängudes võideldakse, on kõik 1 elupunktiga ning kõngevad kohe, kui nende suunas pisu kõvemat häält teha. Seevastu kangelaste inventar on tublisti priskem: igal kangelasel on nn. rollilehe aseaine (pildi paremal serval), kus on tegelase tervisepunktid (punased) ning kuhu topitakse leitud kuld, kõikvõimalikud potikesed (nelja erinevat sorti), leitud artefaktid ja tapetud vastased. Kulla eest saavad kangelased osta kõiksugu relvi, mis annavad sulle teatud omaduse,  ja potikesi. Loomulikult ei puudu ka kõiksugu lukustatud ja äraloitsitud uksed, mida erinevatel meetoditel lahti saab teha/murda/muukida.

Kui kangelase elupunktid lõppema peaksid, ei ole loomulikult mitte midagi pahasti – seikleja peab vaid ühe käigu kosuma ning seejärel võib ta taas kord laamendama hakata.

Kuigi tegu tundub olevat üpris laheda lihtsustusega igasugustest seiklusmängudest (Decent, Dungeon Run, Magic Realm), annavad reeglid väga kahtlasevõitu võidutingimuse – võidab see, kes peapaharasti maha lööb. Et nagu kogu korjatud kuld, relvad ja mahalöödud kollid ei tähendagi midagi? Kirjapandud reeglite järgi küll, kuid seal on ka öeldud, et mängijad võivad vabalt “isegi reegleid muuta”. Ja kuigi juhendis on ära toodud vaid üks seiklus, soovitatakse tungivalt ise uusi seiklusi välja mõelda ning antakse isegi mõned juhtnöörid erinevate mängustiilide jaoks.

Hetkel on välja antud Heroica 4 erinevat mängukomplekti, kuid kodulehelt vaadates, on kompaniil plaanis teha vähemalt 5 komplekti veel. Täna nägin kaht komplekti Jukus täitsa müügil – järelikult mõndadesse kohtadesse Eestis on need vähemalt jõudnud. Huvitav, kaua veel läheb, kui LEGO hakkab laste jaoks juba korralikke rollimänge looma?

Advertisements

LEGO lauamängud

Posted in Lauamängud with tags on 10. veebruar, 2010 by Ove

LEGO leiutati majanduskriisi tõttu pankrotti läinud puusepa Ole Kirk Christianseni poolt aastal 1932. Esimesed lego-mehikesed ilmusid 1978, kuid neil ei olnud ei liikuvaid käsi ega jalgu ning nende kollased sootunnusteta näod olid igavesti naeratavad. Alles 1980’ndatel, kui ilmusid piraadilegod, tekkisid näkku esimesed emotsiooniilmingud (hea/paha/lõbus/tige).

Igal aastal toodetakse umbes 19 miljardit lego klotsi – umbkaudu 36000 klotsi minutis. Kokkuvõttes on maailmas iga inimese kohta 52 lego jubinat. Kõigist maailmas leiduvatest LEGO klotsidest saaks laduda torni kuule ja tagasi… 10 korda. Kuut sama värvi 2 X 4 LEGO klotsi saab ühendada 102981500 erineval viisil.

Kas LEGO on üldse lauamäng, et see siinses blogis oma koha võiks leida? Klassikalisel kujul on tegu siiski konstruktori – mänguasjaga. Kuid 2009 andis LEGO välja uue sarja, mis oma väikesel väärastunud kujul meenutab lauamänge. Tegu on siis mingil määral hübriidiga, kus kõigepealt paned mängulaua ja kõik jupid kokku ning seejärel saad mängima hakata. Kuid sellega asi ei piirdu…

Esimeseks selliseks ristsugutiseks, mis mängunuppudena LEGO klotse tarvitas, oli LEGO Time Cruisers (1997 – 13 aastat tagasi… wow). Väljaandjaks ei olnud mitte LEGO korporatsioon, vaid võrdlemisi pisike USA ettevõtte Warren Company. Mängus tuleb peamiselt täringut veeretada, selle tulemusele vastavalt liikuda ning korjata neljast erinevast ajast artefakte. Erinevateks keskkondadeks, kus kolada on keskaeg, western, mingi hägune vee-alune maailm ning kosmose “setting.” Mängu eesmärgiks ongi ajarännu võimalikkuse tõestamine ja võitja on see, kes suudab igast ajast midagi kaasa haarata.

1999. aastal ilmus lausa kaks mängu – LEGO Creator ja LEGO Constructionary Game.

Esimese puhul oli tegemist lauamänguga, kus mängu alguses valib iga mängija omale sõiduki, mida ehitama asub ning täringuveeretuse tulemuse võrra edasi liikudes korjatakse mängulaualt klotse, mille abil oma eesmärgini jõuda. Mängulauaga ei ole oldud just väga originaalsed, võttes selles osas eeskujuks Monopoli. Mängumehaanikaks taas kord meile tuttav ning täiesti masendav veereta-liigu. Väljaandjaks seekord LEGO korporatsioon ise.

Teine mäng, Constructionary (välja antud Warren Company poolt), kujutab endast tegelikult arvamismängu, meenutades sel moel kõige rohkem ilmselt Aliast. Sõnade seletamise asemel aga peab kaardil antud sõna arvajale selgitama LEGO klotside abil. Võib päris lõbusaks osutuda – peaks mõnikord oma legod kapist välja kakkuma ja proovima.

Siis, mil mina liialt vana juba olin, et huvi üles näidata, ilmusid välja Bionicle’d, kellest kohe ka mäng tehti… BGG hinne on 3,5 – võite ise arvata, kui hea see on (kuigi ka BGG hinne ei ütle mängu kohta tegelikult mitte halligi). Stoorist niipalju, et keski kurinahk Piraka on tunginud Voya Nui saarele ning otsib elu maski. Mängijad kehastuvad Toa Inika’teks, üritades üksteist ning Piraka’t üle trumbates esimesena maski leida. Väljaandjaks University Games. LEGO ise on välja andnud ka Bionicle kogutava kaardimängu, kuid see tundub olevat nõnda kehv, et sellest ei julge rohkem rääkidagi…

Kui rääkida väga kiiretest mängudest, siis LEGO Rüütliturniiri kaardimäng kuulub kindlasti nende hulka. Tegu on praktiliselt kivi-paber-käärid mehaanikaga mängukesega, kus mängijad võrdlevad kõigepealt oma kaartide peal olevaid sümboleid ja  seejärel oskusi… Võrreldava oskuse valib väljakutsuja. Meenutab pisu seda mängu, mida me Turbo piltidega mängisime…

2009. aastal jõudis LEGO oma mängudega (mille vastu ma ausalt öeldes siis isegi vähematki huvi ei tundnud) isegi Esseni lauamängumessile. Siis lasti toodangusse 10 mängu. Ülal pildil võib näha Laava-Lohet, kus kuningriigi vapraimad rüütlid püüavad loheni jõuda, vältides selle käigus kuuma sulakivi ja allakukkuvaid rahnusid.

Piraadi koodis tuleb mängijatel lahendada mõistatusi, et krabada endale võimalikult ägedad aarded…

2009. aastaga muutus LEGO mängude mehaanika ning sedavõrd hakkasid tõusma ka arvamused neist mängudest. Eelmainitud mängude BGG hinded on lausa 5’ed… Ei midagi erilist, kuid siiski paraneb…

2010. aastal on LEGO lubanud anda välja 8 uut mängu, sealhulgas ülaltoodud Lammaste pügamine, UFO attack, Magma Monster, Pirate plank, Atlantis ja Sigatüüka väljakutse… Kaks nime on LEGO seni saladuses hoidnud.

Tulnukate Rünnak sobiks oma teemakohasusega isegi Eesti Ulmeühingul mängimiseks. Nimelt on tulnukate laev ründamas Kuu baasi ning kuni neli vaprat astronauti peavad selle peatama.

Kõik sel astal välja antavad mängud kasutavad mängus täringut ning LEGO on mängijatele andnud mõista, et oma suva järgi mängulaua muutmine on rangelt soovitatav. Kuulduste järgi pidavat isegi Reiner Knizia LEGO korporatsiooniga lauamängude aretamises koostööd tegema.

Aga tõesti… Kui isegi insenerid kasutavad oma tööpõllul LEGO klotse, siis miks ei võiks neist lauamänge teha. Kahjuks ei ole ma eesti poodides LEGO lauamänge müügil näinud, kuid loodan, et need kunagi siia jõuavad… Tunneks täitsa huvi selliste hübriidide vastu…

Lähemat lugemist sel aastal väljatulevatest mängudest Boardgamenews’ist.