Arhiiv: Industry

Essen 2009

Posted in Üritused with tags , , , on 28. oktoober, 2009 by Ove

Spiel09-BilderObenNõndaks. Selleks aastaks lauamängumess läbi. Mis kokkuvõtteks öelda võib? Soovitan… vähemalt korra elus peaks iga lauamänguhuviline selle retke usukeskusesse ette võtma ja mammonat kummardamas käima. See aasta oli küll mängude ostmises säästukas, kuid omajagu sai neid ikka toodud. Nimetan need siin ära – siis lugejad teavad, millest lähemas tulevikus lugeda saab.

Rabatalunikud

Agricola: Farmers of the Moor – Esimesel päeval Tella poolt ostetud mängulaiend, mis lisab hea hulga igast nänni baasmängule. See oli ka vist pea ainuke mäng, mille ostmist me ette plaanisime… BGG link

A Game of Thrones: Card game – Leidsin teisel päeval ühest putkast 3 €’sed pakid ning haarasin kaks tükki kaasa. Olen neid Eestist igalt poolt otsinud – sai vahepeal pidevalt Megagame’s küsimas käidud.

WolsungWolsung – Üks väga kena mänguke minu aurupunk-kollektsiooni. Pidasin seda ka eelmisel aastal silmas, kuid kõrge hind veenis mind ümber. Küllap aga on inimesed veendunud, et mäng ei ole seda väärt (leidsin BGG’st mõned vägagi negatiivsel arvustused) ning mina sain mängu seekord 10 €’ga.

Khronos – Samuti mäng, mis kuulub nüüd minu aurupunk mängude kollektsiooni ning mida ma juba eelmisel aastal huviga kiikasin. Kahjuks aga jäi see ostmata, kuigi hind langes 20’lt 5 euro peale. Seekord sai see siiski ära ostetud just 5 €’ga.

OriginsOrigins: How We Became Human – Väga mõnus ajalooline mänguke, kus varased homo rassid üritavad areneda tsivilisatsiooniks. Tahtsin seda juba eelmisel aastal osta, kuid kuna autorit ei olnud kohal, siis jäi see ostmata, kuna ta paitsis niivõrd nišimäng, et autogrammiga on see palju vingem. Kahe euroga sain ka mängu laiendi.

Modern Art – Uus Pegasus Spiel kujundusega.

pocket_rocketsPocket Rockets – Väga lahe pisike kaardimäng hispaanlastelt. Seda oleme ilmselt kõige rohkem Essenist peale mänginud, kuna see mahtus ära praktiselt igale kiirtoidukoha lauale ning oli piisavalt kiire. Mängisime seda ka Riias kahe noore neiuga, kes tulid Inglismaalt tagasi Eestisse.

Millenarocca – üpriski vana mäng, mis Tella soovil sai 3 € eest ostetud. Tundus üpriski huvitav…

world_warThe First World War – Oksjonilt ostetud mäng, mille sain 16 €’i eest. Õnneks siiski inglisekeelne 😀

Suurematest asjadest on kõik. Sai veel kogemata kaasa haaratud üks laiend mängule Warriors ja Soome Talvesõja laiend Panzer Grenadier‘ile. Eks siis järgmine aasta teab, mis osta tuleb 🙂

Ilgelt äge oli, kuid tagasitulek tüütas ära, kuna olime praktiliselt kaks ööpäeva jala peal, kuid mis tahta, kui päev enne ärasõitu hakata tagasisõidule mõtlema.

Järgmine aasta hakkame varakult planeerima…

Sõja saladused

Posted in Mängimised with tags , , , , , , , on 7. august, 2009 by Ove

Juba pikemat aega mässan ühe sõjamängu kallal. Mainisin seda ka Terastulva postis. Tegu nimelt Tide of Iron’i rakendusega strateegiliseks sõjapidamiseks. Kuna mul endal ühtki vingemat sõjamängu pole (nagu A&A), siis ei jäänud üle muud kui olemasolevad pisu näperdada. Mõned päevad tagasi sai siis Metsavanaga maha istutud ning hakatud sõjaplaane pidama.

IMGP3043

Esialgseks kaardiks sai kritseldatud fiktiivne ala planeedilt Šaraks, kus kaks riiki, Hont ja Panteia, kunagise suure impeeriumi põhjaosas arveid klaarivad, üritades üksteiselt maatükke krabada. Pealinnad on kahes erinevas otsas, neutraalsed linnad, tööstused, läbimatud mäed, teed, varustus – kõik sai läbi mõeldud ning kaardile kantud. Loosisime siis välja riigid ning armeed ja alustasime…

IMGP3044

Sai alustatud kahe väejuhiga pealinnas. Panteia peasekretäri väejuhtideks said Metssiga ning professor Allu Zef. Honti valitseja võttis oma relvakäteks Otto von Hildenbaum ja Johann Gerhardt. Esimene käik läks, nagu ikka sõjamängudes, tavaks maatükke hõivates. Otto von Hildenbaum sõitis Honti pealinnast põhja ning seersant Johann Gerhardt liikus läände jõe poole.

IMGP3045

Esimene lahing toimus teisel päeval, mil seersant Johann Gerhardt ründas 1. tankidiviisiga Panteia jalaväerügementi, mida juhtis sersant Wilson Stone. Panteia väejuht hukkus lahingus ning Honti tankidele oli vaba pääs vaenlase sisemaadele.

IMGP3046

Selle asemel aga suundus vahepeal veebliks ülendatud Gerhardt põhja, vallutades koos I jalaväediviisiga seersant von Hildenbaumi alluvuses lahesuudmesse jääva linna. Vastvärvatud 1. Tagalapataljoni ülem sersant Jonas Shreider ja II jalaväediviisi (Lõunaarmee) ülem seersant Aleksander “Väike” Punarind kindlustasid tagalat ning värvasid mehi. Samuti valmis pealinna Honti esimene teaduskeskus, kus asuti kohe agaralt tööle armeele relvade loomisega.

IMGP3048

4. päeva hommikul tungis 1. tankidiviis Panteia maadele, lüües puruks ettejäänud vaenlase jalaväerügemendi ning vangistades seersant Metssea. Diviisi kahest tankist hävis üks, kuna Metssea geniaalse juhtimise tulemusena peitusid vaenlased metsa ega soostunud sealt väljuma. Nende väljasuitsetamine osutus kohmakatele tankidele võrdlemisi keeruliseks ülesandeks, mistõttu lahing venis.

IMGP3050

Pärast ühe tanki hävitamist otsustas Metssiga oma väed metsast siiski välja tuua, mis aga oli väga vale otsus. Honti allesjäänud vägeva tanki kuulipilduja rebis Panteia kahuriliha lihtsalt tükkideks. Viimaste riismete metsast väljaajamine oli küll pikk ja vaevarikas, kuid tänu võimsale Honti tehnikale sai ka see tehtud.

IMGP3052

Vasturünnak toimus sama päeva pärastlõunal, kui France Brazin’i tankirügement ründas vahepeal leitnandiks saanud Gerhardt’i üht allesjäänud tanki. Õnneks toimus lahing lagedal heinamaal, kus Honti vägev sõjaratsu sai väga edukalt kasutada oma suurt laskeraadiust, hävitades Panteia tankid juba kaugelt. Seersant Brazin vangistati.

Neljanda päeva õhtul laskis II jalavädiviis õhku silla jõe lõunaosas, et takistada vaenlase pealetungi riigi lõunaosas.

IMGP3055

Kuuendal päeval ründas Hontil I jalaväediviis üht jõeäärset tööstusekompleksi, mida kaitses Panteia jalaväerügement seersant France Brazin juunjori juhtimisel. Vaenlane oli positsiooni võtnud lagedale künkaharjale, kust Honti jalaväesuurtükid said neid armutult nottida. Harvendust tegi muidugi ka Panteia raskekuulipilduja, kuid tänu varju pakkuvatele tehasehoonetele ei olnud nende kuulid väga ohtlikud.

IMGP3059

Pärast pikka madinat olid Panteia väed sunnitud taganema, jättes haavatud väejuhi vaenlase kätte. Seersant Otto von Hildenbaum ülendati selle ülekaaluka võidu tõttu veebliks.

IMGP3058

Kuna kell oli juba suhteliselt vara (5), siis otsustasime mängu selleks korraks kokku tõmmata, kirjutades üles väejuhtide asukohad ning tehes hetkeseisust kaardil pildi. Kuue-seitsme tunniga oli peetud viis lahingut ning kirjutatud ohtralt logistili aruandeid varustuse ja vägede laekumisest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et viiest peetud lahingust võitsid Honti väed 5. Kõrgeim sõjaline auaste, kapten, kuulus samuti Honti väejuhile. Seega oli vaid aja küsimus, millal Panteia riik kapituleerub võimsamale sõjalisele võimule.

IMGP3060

Kuna aega oli vähe ning viitsimist veel vähem, võtsime kasutusele vidinad-jubinad suvalisest mängust, rakendades neid oma soovi kohaselt hästi. Kuna nuppe tuli puudu, võtsime mängu ka teise värvi. Mina näiteks märkisin sinisega oma kaks tagalapataljoni.

Mänguga tuleb veel kõvasti vaeva näha:
– väejuhtide medalid (oskused)
– värbamise ebaefektiivsus
– varustuse ebaolulisus
– kaitserajatiste suurem mõju
– võimalus mängida rohkema kui kahe mängijaga, kuid sellisel juhul tuleb seda teha suuremate vahedega käikude vahepeal. Samuti tekkis mõte vägede ülemjuhataja asemel ka väejuhid eraldi isikutena võtta, kellest igaüks saab oma valitsuse vastu mässu tõsta või vaenlase poole üle minna…
– jne…

Esialgu võib aga asjaga rahule jääda. Tõestus, et Terastulva saab rakendada ka strateegiliste mängude juures, mitte vaid sellele mõeldud taktikaliste missioonide puhul, on olemas. Nikerdan sellega pisu veel ning laen reeglid kuhugi siia üles… Iseasi, kas keegi selle vastu huvi tunneb 😀

Brass

Posted in Lauamängud with tags , , , , , on 29. märts, 2009 by Ove

kaas

Tere tulemast kaheksateistkümnenda sajandi Lancashire’sse. Maailm hakkab muutuma peaagu keskaegsest ühiskonnast selliseks, mida me tunneme tänapäeva maailmana. See muutus saab nimeks tööstusrevolutsioon, kuid ajaloolastel läheb omajagu aega, et selline termin välja mõelda.

Seekordne mäng kuulub samuti auru-ajastu raudvarasse, kuid käib tihe vaidlus, kas meistriteost lugeda ka aurupungi hulka… Aga see selleks. Mängu autoriks on Martin Wallace, kes on kujundanud näiteks Railroad Tycoon’i, Runebound’i ja Conquest of Empires. Reegliraamatuks on taas 33 leheküljene eepos, kuid esimeses ehmatusest üle saanuna avastasin, et see hõlmab endas kolme eri keelt – seega juhendi paksuseks vaid 12 lehekülge. Lohutav, eks ole… Lisaks on reeglid kirjutatud ka täiesti võimatult keeruliselt. Läheb pikalt, kuni nendest aru hakkab saama.

kaart

sissetulek

Mängulauaks on Inglismaa lääneosa, kus hakkavad toimuma  esimesed muutused tööstuste tekkimiseks. Laua vasakus servas jookseb punktirada, kuhu märgitakse mängijate punktid ning sissetulek. All paremal on villa välisturg, mille abil võivad mängijad oma villa rahaks vahetada. Turunõudlus aga ei ole lõpmatu, mistõttu esimesed pakkujad saavad suure tõenäosusega suuremat kasumit. Käigujärjekord seatekse paika natuke sarnaselt Power Gridile: kes eelmisel käigul rohkem kulutas, läheb tahapoole.

blackburn

Kõik tegevused sooritatakse mingist kaardist loobumise teel. See, mis seal kaardil on, omab tähtsust vaid ehitamise puhul. Villa müümise, laenu võtmise või tee rajamisel on sügavalt savi, mis kaardile on kirjutatud-joonistatud. Kaarte on kaht sorti: kohakaardid ja tööstuskaardid. Kohakaardid lasevad mängijal ehitada antud linna tingimusel, et sinna on vajadusel võimalik tööstuse rajamiseks vajalikku sütt vedada. Tööstuskaardi abil võib mängija ehitata tööstuse suvalisse linna, kuhu viib tema tee.

kaardid

Loomulikult on oluline, et vastavasse linna üldse saaks vastavat ehitist rajada. Tööstusi on viit erinevat sorti: söekaevandused varustavad mängijaid ehitamiseks vajaliku söega, laevad annavad niisama võidupunkte, sadamaid saab kasutada villa müümiseks, rauasulatusahjud lubavad mängijatel uute tööriistade abiga arendada oma tööstusi (vajalik ka hilisemate ehitiste rajamiseks) ning villavabrikud toovad kompaniidele oma toodanguga metsikuid kasumeid.

margid

Üleval paremas servas on märgitud tööstuse hind, all vasakul on tase ning märkide teisele poolele on kantud “kasutatud” ehitise sissetulek ning võidupunktid. “Kasutatuks” saavad ehitised erinevate kriteeriumitega. Kaevanduse ja sulatusahju pealt peavad olema korjatud kõik ressursid. Villavabrikud pööratakse ümber, kui neist müüakse villa ning sadamad, kui seda villa müüakse nende kaudu. Kõik tööstused on omaette virnas – nõrgemad peal, tublimad all. Ehitamine toimub just sellises järjekorras. Enne peab 1. taseme kaevandused valmis olema, kui 2. taseme omasid tegema saab hakata.

sysi

Nagu vist juba aru saada, on mängus kaht sorti ressursse: süsi ja raud. Sütt läheb tarvis tööstuste ehitamiseks. Algul küll vähem, kuid kõik hilisemad ehitised nõuavad söe olemasolu. Lisaks on sütt tarvis raudteede rajamiseks. Sütt saab vedada vaid mööda teid – pole oluline, kelle see kuulub. Rauda on tarvis hilisemate tööstuste tarbeks ning sellega saab tööstusi arendada (tõstad lihtsalt kuhja pealt ära).

track

Kui kaardilt on ressursid otsa lõppenud, on alati võimalik vedada seda välismaalt. Selleks on kaks turutulpa. Kuid ka sealt ei saa niisama võtta – nimelt peab ehitusplats olema ühendatud sadamaga. Tulpadesse saab ka varusid tagasi müüa, kuid vaid nõnda palju, et tulbad jälle täis oleks.

yorkshire

Mängus on ka kolm välist ala, mida saab kasutada sadamatena ning koguda nende ühendamisel võidupunkte. Nendeks on Šotimaa, Yorkshire ja Midlands.

Mäng toimub kahes voorus. Esimene esindab revolutsiooni algusaega, kus tööstused ei ole väga arenenud ning peamine transport toimub kanalite kaudu, teine lõppperioodi, kus arenenud tööstused toovad omanikele suuri summasid ning mööda maad sõidavad kiired ja rasked rongid.

arvutis

Avastasin, et läbi ZunTsu saab seda mängu ka võrgus nautida.

Kiitust väärib see mäng kindlasti. Kahjuks on ta minu jaoks liialt kiire – juba kahe tunniga on lugu läbi. Komponendid on väga kvaliteetsest materjalist, kui välja arvata libedast plastist münte. Õnneks aga vahetan viimased välja kopikatega, mis peaks oma metallsusega mängumõnu suurendama. Eks saab näha… Allkirjastatud eksemplarist jäin aga sel aastal Essenis napilt ilma.

9/10

Kes soovivad tööstusrevolutsiooni kohta rohkem teada saada, siis seda ravib viki.

Päeva nael: “See tüüp on okei. Teeme tast riigisekretäri.”                -Parlamendi spiiker presidendile, tutvudes Lindsay’ga.

Power Grid

Posted in Lauamängud with tags , , , , , on 6. november, 2008 by Ove

funkenshlag

Kuna piltide varastamine Boardgamegeek’ist on minu jaoks mingil müstilisel põhjusel hetkel võimatu, siis tuleb kiita erinevaid põhjuseid, mis lasid mul veenda Tellat digika ostmiseks. Ehk siis olen ma sunnitud ise pildikesi tegema…Aga see ei ole ka paha.

Funkenschlag ehk Power Grid on väga tore majandus-strateegiline lauamäng, kus mängijad kehastavad erinevaid energiakompaniisid, kes üritavad endale võimalikult palju kliente meelitada. Selleks tuleb osta endale elektrijaamu, ehitada erinevatesse linnadesse alajaamasid ja elektrivõrgustikke, hankida jaamadele vajalikku kütust ning takistada teistel mängijatel sama teha.

imgp0731

Mängulaud on kahepoolne – ühelt poolelt leiavad mängijad vana vihatud U.S.A ning teisel poolel on Saksamaa kaart. Mõlemad kaardid on jagatud kuueks piirkonnaks, igas piirkonnas 7 linna. Selline jaotus laseb mängulauda jagada vastavalt mängijate arvule kasutatavateks ning kasutusest väljas olevateks piirkondadeks. Hea lihtne jälgida.

jaamad1

Elektrijaamu ning kütuseid on mängus mitut liiki. Jaamade puhul on oluline nende hind (üleval vasakus nurgas), kütusekulu ning -tüüp (all vasakus) ja majade arv, mida jaam suudab ära toita. Tuulikud toodavad rohelist energiat ega vaja seetõttu toorainet. Viimane ehitis peaks ilmselt olema termotuumajaam, mille tööshoidmiseks ei ole samuti vaja pidevaid investeeringuid. Ülal vasakus nurgas ei ole mitte aga lõplik hind vaid alghind, millest madalamat pakkuda ei saa. Kui mängija on välja valinud jaama, mida ta osta sooviks, teeb ta sellele pakkumise, mis ei tohi olla alla alghinna. Küll aga võib pakutav summa ületada kaardil oleva. Tihtipeale läheb roheliste jaamade peale rabelemiseks, mistõttu nende hinnad võivad tõusta päris kõrgele.

kytus

Ostetavat kütust on mängus neli – süsi (pruun), õli (must), prügi (kollane) ja uraan (taga nurgas punane). Kütust ostes tuleb jälgida selle hinda ning tulevast turgu. Tihtipeale ei ole mõtet osta hunnikut sütt, kui plaanis oleks kohe-kohe paar vana jaama uuemate vastu välja vahetada. Uraan on algul kole kallis, kuid ajapikku muutub see väga odavaks (mõnikord isegi sama odavaks kui süsi).

mang

Mäng on toredasti tasakaalustatud sellega, et kui keegi juhtub teistest majade ehitamises pisu maha jääma, on tal tohutud eelised elektrijaamade ning kütuse ostmises ja majade ehitamises. Jaamade ostmisel saab ta valida viimasena, mis tähendab, et keegi ei saa tema valitud jaama üle pakkuda. Kütust saab ta osta enne teisi, sundides esikohal olevat mängijat end vigaseks maksma. Kõige rohkemate majadega ei ole üldse tore olla…

exp

Essenist tõin omale ka laiendi, mis lubab mängu lisada või senised elektrijaamad uute vastu välja vahetada. Seal on kohati ikka väga jõhraid jaamu. Kahjuks ei ole mul olnud võimalust nendega veel sügavamalt tutvuda. Paremalolev jaam on väga huvatav. Sain selle Essenilt tasuta (pidin küll tegema 1 € annetuse, kuid siiski…), kuid kahjuks on see vaid rekvisiit. Teine külg on teistest kaartidest liialt palju tumedamat tooni – pimedas oleks suurepärane.

Väga mõnus majandusmäng. Võtab täpselt parajalt aega. 8/10

P.S. Saime täna ka uue pesumasina…See muidugi tõi minu väikesesse pahelisse peakesse selle… 😀

pesumasin

P.P.S. Üle pika aja sai ka Troonide mängu mängitud – kuuekesi. Väga mõnus, kuid minu arust jäi kuidagi lühikeseks. Ootasin mõnusat 6-tunnist mängu, kuid vist ei läinud neljagi… Masendav