Arhiiv: Horror

Hundimäng/Werewolf

Posted in Lauamängud with tags , , , , , , on 4. detsember, 2009 by Ove

Pisikesele külale on langenud kohutav needus – keegi kohalikest käib libahundiks ning murrab öösiti inimesi. Külaelanikud peavad liba leidma ning talle otsa peale tegema enne, kui kogu küla otsa lõppeb. Aga kes tõmbab endale öösiti hundinaha selga? On see naabri-Malle või ülejõe Juhan? Ehk oskab külavanem nõu anda… Järgmisel öösel on jälle üks  elanik maha murtud. Sedasi ei saa elu jätkuda – kedagi tuleb üles puua, hõbekuuliga tulistada, pea maha raiuda, kindluse mõttes ka küüslauku täis toppida ning laip ära põletada!

Igal ööl käivad libahundid külas inimesi murdmas ning igal hommikul kogunevad külaelanikud külaväljakule, et teada saada, keda sel päeval matta tuleb ning otsustada, kes libahundi pähe maha koksata.

Kui lauamängude tavaline miinimummängijate arv on 2 või 3, siis selle mängu vähim osalejate hulk hämmastas mindki – korralikuks mänguks on tarvis tervelt 8’t mängijat. Paljud võivad seda mängu teada “Maffia” nime all – mäng võib olla isegi Star Wars’i teemaga, kus varjulolevad jedi sõdalased tapavad kurje kloone. Selle mängu puhul võib mängijate arv kasvada kuni 18’ni. Mida rohkem, seda põnevam. Mäng vajab ka mängujuhti või “jutustajat,” kes valgustab mängijaid mängus toimuvast ning lisab oma võimete kohaselt mängule vürtsi. Öösel on kõigi mängijate silmad kinni ning mängujuht kutsub järgemööda välja tegelasi, kelle kord on tegutseda.

Sarnane libahundimäng ilmus esmakordselt 1986. aastal Werewolf nime all. Algselt sisaldas see kolme erinevat tegelast – libahunti, selgeltnägijat ning külaelanikku. Selgeltnägija võib igal ööl küsida mängujuhilt ühe isiku kohta, kas too on liba või inimene. Hilisemates versioonides on lisandunud palju teisi erivõimetega karaktereid. 2001 aasta versioonis on juurde tulnud varas, jahimees, nõid, cupido, väike tüdruk ning šerif. Eestikeelse 2008 aastal ilmunud Hundimängus on üldiselt osad nimed ära vahetatud ning mõned tegelased isegi juurde mõeldud. Huvitav tegelane oli vastik vanamutt, kes valis mängu algul omale ohvri ning tänitas ja siunas teda terve mängu.

Minule isiklikult läks väga hästi peale “Werewolves of Miller’s Hollow,” mille abstraktsed illustratsioonid olid tohutult lahedad. Hundimäng jällegi särab oma arhailisuse pärast. Loomulikult on täiesti vinged fännide enda loodud kaardid ning mainimata ei saa jätta ka Müütose-teemalist varianti “Do You Worship Cthulhu?” ega WoD-temaatilist mängu, kus lisaks libahuntide ja külaelanike vastuseisule lisanduvad ka uue fraktsioonina vampiirid.

Leidsin ka versiooni, kus tegevus toimub haldjakülas, kuhu on end maskeerunult sisse nahistanud goblinid, kes halastamatult pikkkõrvu notivad. Mängus kasutatakse Magic’u kaarte.

Selle aasta Essenil nägin varianti, kus oli üle 40 kaardi – kõigil unikaalsed väiksemad ja suuremad võimed. Tüüp oli kaartidega mässanud üle kahe aasta. Lihtsalt seepärast, et tema arust oli tavalist külaelanikku igav mängida… Rääkides jalgratta leiutamisest, oli aasta varem välja tulnud Ultimate Werewolf, kus on üle 80 kaardi (60 neist unikaalsete omadustega). Vähemalt oli tema versioonil tugev kunstiline pool – tõesti ilus.

Nagu paljud juba aru on saanud, ei ole mänguks tarvis mitte midagi muud peale paberi ja pliiatsi, millega kritseldada valmis kaardid, leppida kokku reeglid ning hakata mängima.

Mängu suureks negatiivseks aspektiks on tohutu mängijate arv, milleta pole võimalik seda nautida. Kui tihti õnnestub kokku saada 8+ inimest ning neid järjekindlalt mängima suunata. Positiivseks pooleks on lihtsus – reeglid ning mängu käigus ei pea kah tohutult pead murdma – ning minu jaoks vahva rollimänguline element.

7/10

Gore-horrorit ei ole kodustes tingimistes üldse raske teha – kids, don’t try this at home!

Filmiblogijate kokkutulek 2009

Posted in Õlu, Üritused with tags , , , , , , , , on 24. august, 2009 by Ove

grupikasSel aastal toimus esmakordselt ajaloos Eesti filmiblogijate kokkutulek. See ülisalajane riitus toimus vandeseltslaste Kalveri ja Metsavana ennastohverdaval pühendumisel sügaval metsas, kus keegi nende ebapüha rituaali tunnistada ei võinud. Õnneks on mul aga Metsavana ahvikesega, kes talle Trashi keldrist filme kokku veab, omamoodi intiimsuhe, mistõttu olin ma planeeritavast pühaduseteotusest aegsalt teavitatud.

Just tänu ahvikesele saan ma praegu teile jutustada, mis toimus seal metsikus paigas. Ju ta siis oli Metsavanale seletanud, et ma olen pime, kurt, tumm ning ka vist neitsi ja just seetõttu sobin ma suurepäraselt nii autojuhiks kui ohvriks.

Süda hakkab puperdama, kui ma proovin mõelda neile õõvastavatele hetkedele, mil ma pidin selles jubedas kohas viibima, ümbritsetuna inimestest, kes oma blogide edukuse tagamiseks olid müünud oma hinged. Seetõttu ma parem jätan kirjutamise ning jagan pildikesi…

essa_ettekanneEsimest riituslaulu alustas Mannu, kes loitsis päeva ööks, et pimeduse teenrid saaksid välja tulla.

Mannu_teine_ettekanneLaulmine läks üleks tantsuks, mille käigus tapeti ka must kukk ning laotati see restile Nimetutele esimeseks ohvriks.

Trashi_ettekanneVandeseltslane Trash selgitamas Valguse olemust teispool Pimedust. Maas võite märgata väikesi roomavaid ebardeid, mis on inimeste poolt unustusse vajunud loitsudega muudetud õllepudelite kujuliseks.

Metsavana_libedikVandeseltslane Metsavana, kes olles joonud poodud kitse sapivedelikku, üritas ühe loitsutu all oleva ebardiga kontakti astuda. Selle peale hakkas ebard oma suust (mis loitsu all meenutas pudelikaela) valget vahtu välja ajama ja ega Metsavanagi maha ei jäänud – nii nad siis vahutasid seal…

KalverPeapreestri rolli täitev Kalver aga suhtles samal ajal Peemoti endaga…

Soprano_ettekanneVandeseltslane Soprano seletab teistele pühendatuile, milline peab olema tõeline neitsi ning millist neist on parim ohverdada..Rixxi_ettekanneSamal ajal seletas Rixx huvitanuile, kuidas kõige parem on teise sureliku hinge endale saada.

NoupidamineKuna tänu Priidu läbematusele suutsin ma enne ohvritalitust süütuse kaotada, tuli kiirelt korraldada nõupidamine, et määrata uus ohver.

Fletchu_tuliUueks ohvriks valiti varakult langenud Trash, kelle peal saadeti riitust korda saatma noor ning kogenematu altaripoiss Fletchu, kes sai aga asjast hoopis valesti aru, sooritades Trashi kohal hoopis teistsorti ebapüha toimingut – sellest ka see rätik tema peos…

hommikHommikul olid kõik küll väsinud varajaste hommikutundideni kestnud sabatist, kuid suutsid siiski taastada oma inimliku keha. Võiks lausa arvata, et tegu on tavaliste inimestega….

Riskin küll oma hingega, nimetades nimepidi need 10 Pimedusest rüvetatud olendit, kuid loodan, et minu sõnad päästavad vähemalt kellegi elu: Peapreester Onu Kalver, Verepeekri hoidja Metsavana, Pimeduse pahem käsi Trash, Rituaalimeister Priit, Hingevaras Rixx, Kukepüüdja Xipe, Ohvritalitaja Soprano, Väljakutsuja Juurak, Loitsulausuja Mannu ning altaripoiss Fletchu.

Arkham City – Ruumikõverused

Posted in Uudised with tags , , , , , , , on 24. august, 2009 by Ove

Tean, et paljud ootavad minult hoopis nädalavahetusest jutustavat posti, kuid olenevalt tehnilistest raskustest tuleb põneva sündmuse fotsüüdistustega pisu oodata. Kui see-eest leidsin ma väga huvitava vidina: Roomas elav Enrico Di Blasio on saanud hakkama värgiga, mis jätab minu hädisest Necronomiconist Jehoova tunnistajate lendlehe mulje. Eks vaadake ja otsustage ise 🙂

Arkham

Mudeli suurus on üpriski pisike (28×56 cm). See on ainuke mõistlik informatsioon seal üleval…

Arkham1Asjaga on ikka tõsiselt vaeva nähtud…

Arkham2Keskel võite näha lendavate kollide jaoks mõeldud plastplatvormi. Müütosekaardi juures olevad peletised aga asuvad linnaservas ning kergitavad Õudusrada.

Arkham3Peaks ise kah midagi sellist ette võtma… Saaks oma käelisi oskusi taas proovile panna. Vat see oleks tõsine väljakutse juba.

Aga homme juba nädalavahetuse sündmustest!

2 ja pool tundi tähelaevas!

Posted in Üritused, Mängimised, Muu kraam, Rollimängud with tags , , , , , , , on 1. august, 2009 by Ove

Huvitav, paljud minu blogi lugejatest on lugenud raamatut “220 päeva tähelaevas?” Oli teine suht huvitav raamat 50’ndate aastate paigust, kus Nõukogude teadlased lendavad Veenusele ning Marsile… Sellest võib lugeda lähemalt Metsavana blogist, kes aastake tagasi jutustusest väga hea ülevaate kirjutas.

220

Tänane post aga räägib samateemalisest rollimängust selle aasta Estconil, mille ma inimeste tungival soovil siia kirja panen…

Läbi ajatu tühjuse kihutas tähelaev punase planeedi Marsi poole. Veel eales varem ei olnud õnnistanud selle pinda Nõukogude inimese jalg, rääkimata siis pesemata kapitalistliku riigi sõdaplaaniva ühiskonna liikme jäsemest. Punane planeet vaid ootas revolutsiooni oma pinnal, mis tooks kauni Kommunismi oma sünnihällist Maalt välja.

Mäng algas raketoplaanil “Punane Neva” punanurgas, kus laeva poliitohvitser Kostja Utotškin meeskonnale julgustavat kõnet Nõukogude edusammudest teaduses ning manitses neid hoiduma mastrobeerimisest, mis väsitab keha ning vaimu, viies sellega tegeleva isiku personaalsesse anarhiasse. Ei läinud kaua, kuni esimene meeskonnaliige, Ippolit Miljukovitš, alkoholi tarbimise pärast kapten Oleg Nikolajevitši määruse kohaselt kartsa saadeti.

Lisaks ennistmainitutele on suure ja vägeva Nõukogude liidu poolt teaduslikule retkele saadetud ka kahtlase poliitilise minevikuga astronoom Aljoša Fjodorovitš, uudishimulik ning alkoholimaias ajakirjanik Patja Aleksandrovitš, täidlase võitu bioloog Tatjana Valentina, kaunis tehnik Anna Tsesarskina, kes kaotas nooruses ammusel tsaariajal Uurali uraanikaevandustes nii ninaluu kui ka süütuse ning suur ja heasüdamlik Jevgeni Korillovitš, kes on hullupööra kaunisse Annasse armunud.

kaartKuna terve lennu jookul ei olnud bioloogil Tatjanal ega geoloogil Ippolitil miskit teha, panid nad armutult tina, kasutades vägijoogiks salaja hapnikupaaki villitud piiritust. Astronoom, kes oli nendega küll samas kajutis, kuid kelle käed-jalad tööd täis olid, kartis Ippoliti, kes lubas kaebamise korral talle korraliku keretäie anda. Aga kuna seltsimees Ippolit mängu algul kohe kartsa saadeti, oli Tatjana sunnitud jooma tüütu ajakirjanikuga.

Esimese asjana teatas pardakompuuter Vera, et reaktori kütusevardad on lõppemas. Selline asi oli ennekuulmatu, kuna plutooniumvarrastest oleks pidanud jätkuma ka Uraanile sõiduks. Asja kontrollima läinud tehnik Anna leidis näidiku, mis rääkis Vera jutust igati mööda, igati korras olevat. Vardad olid peaaegu puutumata. Mõne hetke pärast libises Vera väljundterminalist sedel, millel seisis: “Parandus. Reaktori kütuse näit 98% algsest.”

Meeskond kehitas õlgu ning jätkas oma tegevust. Järsku raputas miski tugevast Punase Neva keret. Poliitohvitser Kostja, kes ainukesena ei suutnud kusagilt kinni haarata suutis nii õnnetult kukkuda, et kaotas teadvuse, misjärel viidi ta kiirelt magalasse pead siduma. Veralt aru pärides selgus, et laeva vahetust lähedusest oli möödunud asteroid, riivates  keret ning rebides küljest parema navigatsioonistabilisaatori. Miks küll sellest ohutus kauguses teada ei antud, jäi hetkel selguseta, kuid hiljem asja uurides leiti, et raadiosensorid, mis ettejäävaid kehasid peaksid tuvastama ning neist teada andma, olid läbi põlenud. Koos nendega olid läbi põlenud ka andurid, mis oleksid pidanud teada andma raadiosensorite läbipõlemisest.

IMG_2586_imagelarge

Kokpitis tekkis kohutav kaos, kus kapteni käskude kõrval leidsid end Jevgeni ning Anna üksteise embuses… Ärganud poliitohvitser aga hakkas meeskonnaruumis ükshaaval meeskonnaliikmeid üle kuulama. Kohates koridoris purupurjus ajakirjanikku, otsustas Kostja kõrvaldada sellise häbipleki Nõukogude raportitest, haarates püstoli järele ning kihutades Patjale kuuli kõhtu. Tekkis veel suurem segadus, kus kapten Oleg üritas sundida vastupuiklevat geoloogi laevast välja ronima purustatud stabilisaatorit parandama. Kogu selle mäsu käigus jätkus vaid Veral tähelepanu märkama, et Punane Neva on jõudnud Marsi vahetusse kähedusse ning alustas hoiatamata pidurdamist.

Kuna meeskonnaliikmed keeldusid üksteise järel ronimast laeva, mis sõitis kiirusega 30 km/sek, kaitsvast kerest välja, proovis kapten karmimaid meetmeid. Haarates relva üritas ta maha suruda tärkavat mässu. Läks kohutavaks rüselemiseks, mida ei suutnud taltsutada isegi Marsi gravitatsioonivälja jõudmine ning Vera teade, et vastavalt plaanile alustatakse laskumist. Mõned hetked hiljem tungis Punane Neva Marsi punastesse düünidesse.

estcon_krafinna_271_imagelarge

Põrutusest hoolimata jätkasid Nõukogude kangelased taplemist. Kuulid lendasid, verd purskus nende tekitatud haavadest, pudeleid löödi roosideks, et nendega ebaseltsimehelikult teisi kommuniste vigastada. Järsku kostus väljastpoolt laevakere tume mütsakas – seejärel teine, mis lennutas eest laeva lüüsiukse, mille järel sõitis USA lipu lehvides Nõukogude raketoplaani poolenisti sisse väike tank. Selle järel laeva sisenenud Ameerika kosmonautididele avanenud pilti on kirjeldanud retke kaasateinud ning sealjuures ellujäänud mereväelane John Hammond: “Kogu laeva põrand oli täis purukspekstud pudeleid, mille keskel vedeles kuulihaavadega keha, kes pagunite järgi oli ilmselt kapten. Laeva politruk lebas purukslastud kõriga maas, ikka veel tõmmeldes. Ühel paksul tädikesel oli käes veel suitsv püstol, millest ta meie pihta tule avas.”

Mitte kõik laevatunginud kapitalistid ei olnud sarnaselt Hammondile reamehe staatusest. Kindral O’Neill, kes isegi skafandrit kandes ei suutnud loobuda oma medalitest, heitis laeva sisemusse tekkinud kaosele pilgu sisistades põlglikult: “Kuradi kommunistid,” ning süljates nende poole, hoolimata oma klaaskiivrist. Teiste tähelepanuväärsetest isikutest oli kosmosereisi kaasa teinud ka üdini kapitalistlik multimiljonär Jean Montgomery, kelle kiivritihendite vahelt imbus Marsi rikkumata atmosfäri sinakat suitsu. Kirgliku suitsumehena ei suutnud ta jätta skafandrit selga tõmmates läitmata üht sigaretti.

ms1fq2_7Niipea kui Nõukogude kosmoselendurid märkasid uut märklauda, avati tuli. Ameerika kapten andis käsu kõik elusalt kinni võtta, haarates ise sealjuures automaadi ning avades tule…. miljonär Montgomery pihta, karjudes ise: “Maha paksud kapitalistid!!!” Montgomery hakkas seepeale röökima, et tal on palju Ameerika dollareid, üritades meeleheitlikult leida skafandritaskuid, kus ometi pidi olema mõni patakas rohekaid rahatähti…

Umbes sinnamaani ma seda läbu kannatasin. Siis jooksid ka minul juhtmed kokku ning hoolimata protestist otustasin ma mängust eemalduda. Loomulikult ei keelanud keegi inimestel edasi mängida. Selle mõne tunni jooksul poetasin ma vaid mõne sõna – ülejäänud tegid mängijad ise…

Kuna julgelt kaks nädalat on möödunud eelpool märgitud sündmustest, siis võtan kogu vastutuse muudetud, vahelejäetud või juurdepandud sündmuste eest endale.

Estconi LARP oli päris vahva… 🙂

lapr

Vahepeal aga hakkasin remonti tegema. Tore üllatus, kui selle käigus avastad, et kraanikausist, mida sa üritad üles panna, jookseb vool läbi:

ElekterJa muidugi oli vinge avastus tapeedi alt välja koorunud 1932 aasta ajalehed “Meie Maa,” millest ma mõningad tükid võrdlemisi tervelt kätte sain. Proovin neid lähipäevil ka sisse skännida…

Saksamaa_relvastub

Estcon ’09: Metsavana – inimeseloom või loodusnähtus?

Posted in Õlu, Muu kraam with tags , , , , , , , , , , , , on 20. juuli, 2009 by Ove

Eesti ulmeühingu selleaastane kokkutulek leidis aset Taevaskoja puhkemajas. Reedel jõudsime kambaga (mina, Metsavana, Priit, Xipe ja Aule) kohale miski kahe paiku ehk siis esimesena. Kuna üksi kohalolek tundus kahtlane, ei suutnud Metsavana kõhklusi rahuldada isegi perenaise kinnitus, et seal tõesti toimub Estcon. Tegime siis utsitamise peale suure sildi, lõime selle minu noaga laua külge ja läksime tee äärde inimesi ehmatama. Pärast pool-teist tundi tee ääres hüppamist jõudsid kohale Hargla, Lauri ja Trash.kogunemine

Seejärel hakkas juba vaiksel lõbusamaks minema. Inimesi hakkasid kiirenevas tempos juurde tilkuma. Aeti juttu, joodi ja grilliti. Kui inimesi meie kriteeriumite järgi piisavalt koos oli, otsustasime anda üle kingituse Trashile – eelneval aastal nõutud nikurauad.

yleandminenikurauadÕhtupoole oli viski kõrvalt mahti ka üheks IGORiringiks ning paar korda sai välja võetud ka It’s Alive.

igorLaupäeval sai ka mängu tehtud, mis vastavalt ootustele muutus täielikuks läbuks. Taibukad ning tugevad Nõukogude kosmonaudid, kelle missioon oli jõuda Marsile, suutsid poole enda elujõust hävitada juba enne punasele planeedile jõudmist. Väga vinge oli aga Priidu kõne mängu alguses, mis keelitas kosmonaute pingutustele oma kodumaa eest ning hurjutas neid lõpetama mastrobeerimist kaalutus olekus.

m2ng1m2ng2Laupäeva ööst ei soostuks väga rääkima – mainiks vaid ära põneva vahejuhtumi umbes kella kahe paiku öösel, mil veel võrdlemisi kaine olin. Metsavana, kes oli koos viskiga pikalt kadunud olnud, jõudis lõkke juurde ning selgitas häälekalt, kuidas ta tunde Tarlapiga tina pani ning temaga vennastus. Jyrka kostis seepeale, et Tarlap olevat hoopis Sindis ning tõenäosus, et Metsavana temaga viskit rüüpas, on võrlemisi ebatõenäoline. Seepeale suutis Metsavana aga hoopis käima tõmmata kõige parema mootoriga random-generaatori, hakates ajaühikus tootma tõsistes kogustes suvalist teksti. Seejärel suundus ta Rein Ott’i auto juurde urineerima ning sooritas maandumise Mandi kapotil, üritades seal hetkeks magama jääda. Loomulikult ei tulnud sellest midagi välja ning mõneks ajaks saime me nautida vaatepilti, kus Metsavana justkui peenarde vahel rohtu maast välja kakub.

Loomulikult ei saanud see kõik hästi lõppeda ning tunnike hiljem kuulsime puude tagant tõsist ööklooma häält, kui meie kallis sõber väljutas koos lõunaks söödud toiduga ka suure osa maomahladest. Mingil põhjusel tekkis paljudel huvi suu kaudu toidu eradumise vastu ning lõpuks oli Metsavana puu taga hulga publikuga… No neid oli vähemalt kaks.

Peadselt peaks tulema ka mõni pilt sellest, kuidas Trash oma kingitust hakkas öösel kandma…. ainult seda…

Laupäeval näitasid Tamur ja Mant natuke mehiseid liigutusi ja ajasid tarka juttu.

v6itlus

Üldsuse suurel survel olen sunnitud ära näitama ka kõige kaunimad pildid…

Kuna Riine oli väga tubli ning minu utsitamise peale oma pildid kiirelt üles nikerdas, siis on mul võimalus tutvustada uskumatud kaadreid laupäevasest õhtust. Jätan mõned heaga välja, kuna kardan…. Pildil siis Riine ise ning Metsavana hea sõber Valentin, kes teab uskumatult palju vene ulmest, kõiksugu maailma asjadest ning kellega ka laupäeva hommikul viskit manustades võitluskunstidest sai kõneldud.

Picture006

Laupäeva öösel sai kõigi õuduseks Trash lõpuks nikurauad selga… Ainult anaaltapp jäi nukralt ning üksijäetuna rihma otsa tilpnema – niivõrd hardcore see elu seal siiski ei ole…

Picture012Picture028

Picture018

Vägisi kiskus monitori esialgu mõraseks….

Stay tuned… Krafinna pildid on veel tulemata 🙂

Munchkin Cthulhu

Posted in Lauamängud with tags , , , , , on 29. juuni, 2009 by Ove

kaas

Olles ise parajal määral Lovecraft’i ja temaloodud Mythose austaja, on see mäng lausa kohustuslik meie Arkhami seltskonnale. Kõigepealt pean muidugi vabandama oma kohusetundlike lugejate ees, kuna pole pikka aega kirjutanud. Kõiksugu asjad on vahel olnud ning Jaanipäev ei olnud neist sugugi kõige väiksem – kuid sellest järgmises postis….

sisu

Esiteks olgu ära öeldud, et Munchkin on suur lauamängude seeria, mis Steve Jackson Games‘i poolt välja antud (muuhulgas ka GURPS ja Chez seeria) ja mille hulka kuuluvad hammustavad munchkinid (WoD), supermunchkinid, metsiku lääne munchkinid, spioonmunchkinid ja munchkinid kosmoses (lisaks veel hulgaliselt laiendeid neile kõigile). SJG poolt on välja antud ka lauamäng Munchkin Quest

Klassid

Põhimõtteliselt võiks selle posti pealkirjaks panna ka “Kuidas me nädal aega Munchkinit valesti mängisime,” kuna minul ei olnud mahti reegleid uurida ning keegi teine seda teha ei viitsinud. Kogu mäng koosnebki praktiliselt kahest kaardipakist – portaalid ja aarded. Mängijad kolistavad mööda portaale, tappes kolle, luutides nende laipu, lüües seltsimeestele nuga selga ning minnes hulluks (vähemalt sedasi on kaanel kirjas).

asjad1

Selles mängus võitlevad munchkinitest uurijad, professorid ja kultistid Mythose kollide vastu, üritades sealjuures ka mõistuse juurde jääda. Selleks kasutakse munchkinitele omaseid võimsaid relvi nagu Elder Sign’e (vanu silte), ametlikku Mythose putukamürki ja kolmeraudseid. Lisaks aitavad mängijaid tohutute koletiste vastu ka mitte-eukleidiline kaart, kalossid, kaevurikiiver ja sätitud täringud.

asjad2

Loomulikult ootavad portaalide taga mängijaid ka õõvastavad needused, mis varastavad taldu, ajavad juuksed püsti, muudava mängija sugu ja pööravad sinu relvad kurjaks. Loomulikult hiilivad portaalidetagustes hämarates maailmades hirmuäratavad koletised, keda nähes mõistus vilega jalga laseb.

kollid1kollid2

Nagu enamus Munchkinite puhul, tuleb õige mänguelamuse saamiseks tausta pisut tunda. Kes eales Lovecraftist kuulnud ei ole, see tõenäoliselt asja sama innukalt ei naudiks kui mõni huumorisoonega andunud fänn.

Necro

Lahe kaardimäng, mida saab taguda, kui miski tõsisema jaoks aega või viitsimist ei ole…

6/10

Puuduseks muidugi taas kord suur (160 x 235 [mm]) karp, kus sees vaid kaks enam-vähem standardmõõdus pakki kaarte ning ei mingit kaasaantud lahendust neid normaalselt lahterdada, et need segamini ei läheks…

stars

The Black Goat of the Woods

Posted in Lauamängud with tags , , , , , , , , , on 24. mai, 2009 by Ove

kaas

Väljalõige Arkhami Teatajast:

Politsei otsib noort tütarlast, kelle pere tabas sellel nädalal traagiline õnnetus. 14-aastast tüdrukut nähti viimati Southside’ metsa sisenemas.

See hiljutine kadumine on juba kolmas, mis Arkhamis viimaste kuude jooksul on toimunud. Igal korral on ohvrit viimati nähtud metsistunud või mahajäetud Arkhami osades nagu metsad või jõesaared. Ohvrite kehasid ei ole leitud.

Perekonnad ning sõbrad ei ole jätnud lootust oma lähedasi veel näha, kuigi šerif Engle on taolise optimismi suhtes skeptiline: “Meil on alust uskuda, et kadumised on üksteisega seotud. Juurdluse lõpetamiseni soovitame pärast päikeseloojangut püsidakodanikeloma kodudes ning vältida metsi ka päevasel ajal.”

Jubinad

Järjekorras viies Arkham horrori laiend (kolmas väikese karbiga), miskeskendub sel korral  Arkhamis tekkinud Musta Kitse kummardavale kultusele. Kitseke aga ei ole mitte nõrkade killast ning nii mõnigi uurija võib ise kurjadest vaimudest vaevatuna saatusliku kultusega liituda.

asjad

Sarnaselt Kitsetalle seiklustele eelnevatele laienditelegi on karbis palju-palju uusi kaardikesi. Neist põnevaim on ka pildilolev Iidse kutsumine – ilmselt midagi kolossaalse äratuskella taolist. Naljakaim aga oli Shub-Niggurathi piim, mis on niivõrd vägeva haisuga, et toob kõik kollid kohale. Huvitav, kuidas see Shub-Niggurathi nisadest kätte saadakse – hiiglasliku lüpsikuga?

kollid

Mängule lisanduvad ka uued kollid, nagu druiid ning kitsetüdrukud, hunnik Dark Young’e ning mõned Kitsekese sigitisi. Kui nüüd aus olla, siis selliste Kurjuse käsilastega, nagu kitsetüdrukud, ühineks selle kultusega jalapealt.

Corruption

Politsei hoiatusi tasub mõnikord isegi kuulata – metsas, saarel või koopas võivad luusida Musta Kitse kultistid, kes võivad su ära neada või hoopistükis enda sekka võtta. Tumedal Kabjalisel aga on palju viise, kuidas uurijaid enda poolele vedada. Corruption-kaardid teevad üldjuhul uurijate elu võrdlemisi raskeks. Seda eriti punaste puhul. Rohelised kaardid on neile, kes on end juba kultuse siseringis tõestanud ning need pakuvad väga põnevaid asju. Näiteks võib uurija muutuda jubedalt ahneks ning peita kogu oma raha anaaltrakti, kus mitte keegi seda kätte ei saa v.a. sa ise, kuid seda raha ei anna sa ka oma võitluskaaslastele mitte.

Cult card

Kui mängija saab “Üheks Tuhandest,” saab ta igal pühapäeval (loe: millal juhtub) metsas, saarel või koopas oma sekti liikmetega kokku. Siis ei torma ta enam tegevust otsides pimesi ringi vaid võtab sõpradega mõne õlle, räägivad naistest ning lõpuks ohverdavad musta kuke või paremal juhul neitsi (muidugi juhul, kui ta õllejoomise lõpuks veel neitsi juhtub olema). Sekti sündmuste kaardid on üldjuhul healoomulised, kuid jagavad heldelt corruptionit.

kits

Heraldina on sekti kultusobjekt suhteliselt jõhker. Esiteks meelitab ta Arkhamisse koledal hulgal peletisi, jagab ohtralt corruptionit, liigutab Dark Young’e ja käib ning kaagutab Iidse ümber, üritades teda üles ajada.

raskustase

Laiend tutvustab ka viit raskusastmekaarti. Kaks neist on mängu lihtsustavad (lisavad clue‘sid või alustavad kõik mängijad õnnistusega), kaks raskendavad (mängijad alustavad neetutena või on terror level alguses juba 5 ning Mythose kaarte tõmmatakse igal käigul 2) ning üks tavaline (halligi ei muutu).

m2rk

Kuna see oli viimane karp, mille ma soetatud sain, pole seda väga mängida jõutud. Osadest reeglitest sain alles nüüd, arvustust kirjutades, sotti. Aga esemetest, millega me rohkem tutvust oleme teinud, on teinekord Väljastpoolt Maailma tuleva Kurjuse vastu võideldes täitsa abi olnud.

Metsavana soovis Arkhami kohta üht suurt koondpostitust, kuid sellega peab ilmselt ootama vähemalt sügiseni, kui suvel korralikult mängitud saab. Peab vaikselt hakkama laiendeid ühekaupa proovima – algul sai suure hurraaga kõik ühte patta lükatud, kuid nüüd hakkab paistma, et ühekaupa mängides võib asi hoopis temaatilisem tunduda. Igal juhul järgmise korrani…

Rasmus-Dagon

Kuna Shub-Niggurathi piim mulle taas silma sattus, mõtesin ära teha ammu plaanitud Iidse.