Arhiiv: Game of Thrones

Troonide mäng – teine väljalase

Posted in Uudised with tags , , , on 27. juuli, 2011 by Ove

Tublimad FFG fännid juba teavad järjekordsest antud ettevõtte marketingutrikist – kui kaubamärk vana ära hakkab vajuma, siis haibi pisu ja lase uues purgis välja. Kuna sealsed tegelased ei osanud miskit uut välja mõelda, anti see ülesanne kunstnikele ning nõnda tekkiski Troonide mäng – teine väljalase.

Troonide mängu näol on tegemist ausaltöeldes täiesti suurepärase mänguga. Olen sellest varem juba oma blogis kirjutanud ning ega teisedki väga laisad ei ole – seega peaks päris paljudel üsna selge olema, millega siis tegu on. Suur osa mängust kujutab endast läbirääkimisi teiste fraktsioonidega, sõlmides nendega rahu, kuulutades sõdu või nurudes poliitilist toetust. Sõdimine on geniaalselt lihtne ega hõlma mitte ühtegi täringut. Igati tore mäng seega…

Oma osa on kindlasti mänginud FFG otsustes väga edukas mänguga sama nime kandev linateos ning ega ka viienda raamatu ilmumise samaaegsus ei saa suur kokkusattumus olla. Ise pole veel lugenud aga suuremad tõpras netis juba spoilerdavad…

Aga mida huvitavat nad siis selle mänguga tegid, et inimesi ostma meelitada?

Esiteks, nagu näha, on muudetud laua kujundust. Ei saa öelda, et see mind kuidagi väga erutaks. Miskipärast on FFG iga teine väljalase jõledam kui esimene – sama tehti nimelt Arkham Horroriga, kus heledad toonid tehti sihukesteks tumedateks ja pastelseteks… Servariba on ümber tõstetud ning näeb ausaltöeldes isegi äge välja.

Klientidele on muidugi ilmne lohutus teada, et mängus on olemas osad jubinad ning mehaanikad mõlemast laiendist. Kahjuks aga ei ole näha olnud “Mõõkade marust” pärit mängulauda, mis mängule täiesti uue mõõtme andis. Et siis üks laiend (Kuningate kakelung) tundub täies mahus olevat esindatud, kuid “Mõõkade marust” paistavad olevat krabatud vaid peotäis nodi (garnisonid ja ebardite kaardid). Välja on siiski kahjuks jäetud suurepäraselt funktsioneerinud väejuhid ja taktikakaardid (need vist kuidagi asendati – saab näha).

Uue näo saavad ka Westerose kaardid, mis millegipärast meenutavad mulle kogutavast kaardimängust pärit “plot” kaarte. Igal juhul pakuvad nad silmale pisu rohkem ilu kui eelmised (mitte et noil miskit häda oleks olnud).

Nagu mainitud, et antud vist kunstnikele minutitki puhkust, kuna uus ilme kaunistab ka kojakaarte. Juurde on nuputatud ka hulgaliselt kaartide eriomadusi – võrdlesin kõigi versioonidega. Pildid ja kujundus on igastahes täitsa kenad.

Mõõkade marust” pärit ebardikaardid on õnneks uude versiooni juurde lisatud. Tore on, kuna need muudavad iga rünnaku müürile üpriski omanäoliseks ja mitte üldse tüütuks. Ega ka nende kujunduse pealt kokku pole hoitud.

Ilmselt ei saa keegi vaielda, et uued käsud näevad üpriski vinged välja. Eelmised olid küll lihtsamad ning ilma sihukeste kellade ja viledeta, kuid vahel on neidki tarvis. Tundub, et käskude juures olulist muudatust pole läbi viidud…

– Introducing new innovations like player screens…

Mängijatele sirmide andmine on tõesti uudne ning innovaatiline mõtteviis – huvitav, et sellele keegi teine pole tulnud… Olgu see eelne lause nii irooniast nõretav kui vähegi olla saab, on mõte siiski hea, kuna selle abil on lihtsam varjatult käske paigutada, oma võimu piire rehkendada ning lisaks sellele kõigele paistavad need silma suurepäraste viitelehtedena.

Täiest uute jubinatena on mingid lahingukaardid, millest ilma reegliteta lihtsalt aimugi ei saa… Arvasin algselt, et tegu võiks olla nende fännide poolt loodud taktikakaartidega, kuid miks seal siis miski number peal on…

Igastahes ei oskagi nüüd öelda, kas tegu on hea või halva asjaga, et FFG otsustas võtta ette pisu kivisema tee, kui lihtsalt sama mängu releasimine, tundub see nende jaoks ära tasuvat – paljud fännid on vaimustuses ning kuna vana mäng on poodidest enam-jaolt otsa saanud… noh, loodus ei salli tühja kohta.

Eel-tellimusega saab mängu kätte 59,95 $. See on enam-vähem sama hind, millega seda siinmail müüakse, kuid tuleb arvestada, et selle sees on ka terve laiend “Kuningate kakelung” (ehk siis 6 mängijat, sadamad ja piiramismasinad) ning jupike ka teisest laiendist.

Kui see Essenile jõuab ning mul raha juhtub olema, siis mõlkus meeles mõte see endalegi soetada. Tegu on siiski väga hea ning kena mänguga… Pealegi on mu vana eksemplar üpriski sodiks mängitud ning mõned käsud silmnähtavalt kulunud.

FFG lehelt pärit uudis.

 

Prantsuse keel? Oui…

Posted in Muu kraam with tags , , on 26. veebruar, 2010 by Ove

Pole viimasel ajal saanud mahti lauamängudest kirjutada, kuid luban, et uuel nädalal võtan end kokku ja toksin üht-teist. Suht palju tegemist olnud – nädalavahe ulmeseltskonnaga Levikas, üht-teist lugeda ning pagana vastik mänguke Dwarf Fortress, millesse ma esmaspäevast saati uppunud olen. Isegi trükiveakuradisse pole mahti olnud kirjutada.

Aga mitte must südametunnistus ei ajanud mind täna kirjutama. Ulmelisti lekkis uudis, et G.R.R. Martinile meeldis väga eestikeelse Fevre’t Unelma kaas. Tema blogis pisu ringi vaadates märkasin aga prantsuse Troonide mängu (Le Trone De Fer – Raudtroon) raamatute kaaneillustratsioone, mis olid tõesti hingematvalt kaunid.

Et nende riiulishoidmisel ka põhjust oleks, peaks vist tõesti end keelekursustele vedama ja endale prantsuse keele selgeks tegema…

Troonide mäng

Posted in Lauamängud with tags , , , , on 19. august, 2009 by Ove

kaasKui George Raymond Richard Martin (nüüdseks tuntud kui GRRM) 70’ndate algul oma kirjanikukarjääri alustas ei osanud keegi aimatagi, kui edukaks see osutub , kui üks ta ulmelugu 42’st ulmeajakirjast tagasi saadeti. Nüüdseks on George kirjutanud terve hunniku novelle ning virna romaane ega luba sellele veel lõppu… Iseasi, kaua neid oodata tuleb.

jubinadOlen selle suurepärast mängu postiga oodanud niikaua, kuna Higgins on sellest juba võrdlemisi ammendavalt oma blogis kirjutanud. Äramärkimist tasub ka Udutondi ülevaatlik selgitus Dragon’i foorumis. Nüüd aga, mil mul muud väga teha ei ole (ei viitsi), otsustasin sellest siiski üht-teist kirja panna.

Mäng siis mõeldud 3-5 mängijale. Viis on selline hea arv, mis vahetevahel tundub suur ning mõnikord väike… Universaalsuse suurendamiseks on hea muretseda ka laiendid, mis annavad võimaluse mängida täis lauaga juba 4-6 mängijaga.

kaartMäng leiab aset Westeroses, kus viis koda asuvad ülemvõimu nimel võitlusesse. Vana kuningas Robert sai kahtlastel asjaoludel surma ning kekslemist kui palju, et kes siis ikka on see õige pärija. Hulk reetmist, peotäis liite, näpuotsake verepilastust ning saabki ühe korraliku madina. Kes raamatuid lugenud, teab tausta lähemalt.

karpLisaks ilusale ning tugevale mängulauale (mis on tegelikult FFG poolt võrdlemisi tavaline) on see ainuke mäng, millel on ka kvaliteetne karp kaasas, millesse kannatab lahterdada kõik kenasti ära. Ainuke probleem on transport, mis tuleb läbi viia horisontaalasendis, et vidinad sassi ei läheks. Probleem tekib muidugi laiendist tuleva Martellide kojaga, mida pole kuhugi sobitada, kuid see on juba teine mure.

kojadNagu mainitud, võistlevad viis koda õiguse üle valitseda kogu Westerost. Lannisterid, Baratheonid, Starkid, Tyrellid ning Greyjoyd ajavad kokku oma väed, et vaenlastega võidelda ning liitlasi toetada. Kuna sõjas ja armastuses on kõik lubatud, muutub mäng mõnel hetkel palju põnevamaks, kui vana sõber sulle oma rüütlitega kõige olulisemas punktis sisse sõidab. Liidud tekivad ning lagunevad vastavalt vajadusele ning lihtsõdurid, kel pole aimugi põhjusest, mille tõttu neid siia tapalavale aeti, langevad kui kärbsed, jättes lahinguväljad ja teeperved vareste ning laibarüvetajate pärusmaaks.

kasudMäng ise on võrdlemisi lihtne. Mängijal on viit sorti käske, igat käsku kolm – rünnak (kirves), rüüste (tõrvik), kaitse (kiiver), toetus (kinnas) ning võimu kogumine (kroon). Mõned on paremad, mõned halvemad. Igal käigul valib mängija oma käsud, mille ta armeedele annab – igale väele üks käsk. Käsud asetatakse lauale tagurpidi ning keeratakse korraga ümber. Seejärel hakatakse käske käigujärjekorras lahendama, alustades alati kuningast/kuningannast.

jamie

Rünnakukäsu saanud väed liiguvad ning astuvad vajaduse korral lahingusse. Kaitsekäsu saanud armee istub paigal ning vestab puulusikaid. Toetav armee istub piiril ning vaatab, kus lahing toimub, et vajadusel vastasmeeskonda tomatitega pilduda jne… Ja mitte ühtegi täringut.

Ainukeseks aktiivseks ressursiks on võim, mis töötab mängus raha, reputatsiooni ning väärtpaberitena. Ehk kõik, millel on väärtus, seda esindab võim. Võimu saab korjata vastava käsuga, mille puhul sõdurid korjavad makse, teevad propagandat ning riigistavad mässajate maid. Võimu läheb mängu käigus tarvis maade haldamisel ning “reliikviate” hankimiseks…

armyMängus on kolme sorti üksusi – jalamehed, rüütlid ning laevad. Jalameeste ning laevade jõud on 1, rüütlitel aga 2. Lahing hõlmabki endas vägede jõudude võrdlemist. Keliganes on suurem, võidab. Arvestusse lähevad kõik lahingust osavõtvad armeed, toetust andvad armeed, käsuplussid, kojakaardid ning viimaks ka mõõk, kui see kellegi lahingust osalejal olema peaks ning ta seda kasutada soovib. Kui armee saab lüüa, peab see taganema sõbralikule maatükile. Kui see aga on võimatu, hukkub kogu armee. Üldiselt on igasugune meeste kaotus suht julm…

kojakaardid

Igal kojal on seitse kojakaarti ehk väejuhti, mida kasutatase lahingutes. Kojakaartide summaarne jõud on võrdne (laiendikaartidega mängides see muutub), kuid eriomadused on kõigil erinevad. Kojakaartide vasakul ülal olev number liitub lahingus osaleva armee jõule.

Armeede suurusi piirab moona (tünnide) hulk. Teadupärast ei ole sõjamehed papist poisid ning tahavad seetõttu igal õhtul portsu hernesuppi, et öösel ühistelgis hea soe magada oleks. Kui mängijal aga hernepõlde vähe võivad supi saamatajäämisel mõned väeüksused deserteeruda, et oma talus ise kasvõi ube kasvatada. Seepärast on mõistlik oma kapsamaal silm peal hoida, et see vastase kätte ei satuks.

kaardipakidAinuke juhuseelement mängus on kolm pakki westerose kaarte. Need näitavad, millal jõuab sõjameesteni toidumoon, kindlustesse uued nekrutid või millal ebalased müüri taga talveunest ärkavad. Igas pakis on 10 kaarti ning tavalise mängu puhul kasutatakse neist 9’t või vähemaid, olenevalt mängu kestvusest. Seega ei pruugi mõnel mängul tulla ühtegi värbamist või ei ühtegi moonalasti. Need on loomulikult väga haruldased, kuid mitte võimatud, mängusituatsioonid.

reliikviadMängu algul on kolm kuninglikku “reliikviat” ära jagatud. Mängu käigus aga hakkavad toimima oksjonid, mis lõppevad ühe või teise sellise vidina omaniku vahetusega. Trooni peale pakkujate võimu hulk määrab ära käigu järjekorra ning troonil istuja saab otsustada kõik lahiguvälised viigid; mõõga pakkujate järjekord määrab lahinguviigid ning mõõga omanik võib lahinguedu kallutada; ronk aga määrab parimate käskude kasutamise ning ronga endale saanu võib vahetada välja ühe käsu. Kõik on ülimalt kasulikud vidinad…

Song_Of_Ice_And_Fire_Art_Jon_Snow

Raamatud on tõsist mõju avaldanud nii kunstnikele, teistele kirjanikele ja ka mängu- ning filmitöösturitele. Eks ilmselt seetõttu peakski varsti ilmuma esimesed osad seriaalist. Mäng on saanud ka mitmeid täiendusi fännide poolt. Näiteks on meisterdatud juurde kojakaarte:

Tony StarkFännide poolt on valminud ka sama süsteemiga Düüni variant, kus mängijad võistlevad vürtsi pärast…

dyynMitmed mängud on saanud Troonide mängust inspiratsiooni ning paljudele strateegiamängudele on meisterdatud Westrose mod‘e. Piltidel Total War’i mod Westerosest…

total wartotal war1

Loomulikult pole miski saladus, et hulgaliselt on valminud ka fännide poolt meisterdatud mängulaudu rohkematele mängijatele. 9-mängija Troonide mängust olen ma juba kirjutanud. Aga olemas on ka mängulaud 18’le mängijale, mille ainuke puudus on ehk liialt suured meretükid… Aga seda peaks siiski proovima miski hetk…

18m2ng

Tahaks veel kogu selle jutu juures ära mainiga asjaolu, et kuigi Troonide mäng on lihtne ning suures osas juhusevaba, olid esimesed prototüübid palju keerulisemad ning lahingud vürtsitatud suure hulga täringutega. Need aga kadusid õnneks tegemise käigus.

Julgelt 10/10

Mängu kahe laiendi kohta võib lugeda: Clash of Kings; Storm of Swords.

Troonide mäng – 9 mängijaga

Posted in Mängimised with tags , , , , , on 31. mai, 2009 by Ove

Et reedeseid sündmusi ausalt ära seletada, tuleb alustada päris algusest, kus Martti leidis, et tal oleks aeg aastake vanemaks saada. Sellest lähtuvalt meisterdas ta omale 9’le mängijale mõeldud Troonide mängu, kus tuttavatele kodadele on lisandunud Targaryenid,  Tullyd ja Arrynid. Olulisi reeglimuudatusi ei olnud – uutena tulid vaid teed, kus sai korraga asuda mitme koja väed ning natu teistsugused taktikakaardid. Miski poole seitsme paiku said 9 mängijat laua taha istutud ning hakati tegelema esimese käigu tavapärase diplomaatia ja käskude asetamisega.

Tully (sinised) ja Starkiga otsustasime moodustada Eesti konföderatsiooni (sini-must-valge), mis oli ootamatult tõhus. Lõunas väga kindlalt formuleeritud liite ei moodustatud, kuid Martell ja Tyrell paistsid igastahes kahtlaselt sõbralikult läbi saavat.

IMGP2484

Targaryen proovis oma koorunud lohe abiga Westerose mandril kanda kinnitada, kuid vaeseke aeti kohe minema ning laevad pandi samuti põlema. Tully ja Greyjoy astusid Lannisteride vastu (sünnipäevalaps Martti), kes pani küll vapralt vastu, kuid Tullyde ratsaväe ees oli ta sunnitud loovutama siiski omajagu maatükke.

IMGP2486IMGP2489IMGP2497

Kolmanda käigu alguseks olid Lannisterid, kelle kohe kuidagi sõjas ei vedanud, laualt kadunud. Lannisport ja Casterly Rock kuulusid Greyjoy meresõitjatele ning sisemaad kontrollisid Tullyde ametnikud. Lõunas toimus pisike hõõrumine Martellide ja Baratheonide vahel, kuid kokkuvõttes ei toimunud ühtegi lahingut ning vaid üks maatükk vahetas omanikku. Starkid olid jõudnud oma laienemispoliitikaga Kaksikuteni ning asusid vapralt võitlema Eyrie valitsejannaga. Lannisteride eemaldamisega tekitasime paralleeli Eesti vabadussõjaga 1918 aastal, kui sinised võitlesid punaste vastu, soomepoisid tulid üle mere appi ning valged olid moraalseks toeks.

IMGP2499IMGP2501

Tuleb tunnistada, et Lannisterist sõjandusministri abiga suudeti Starkide rünnak Orule tagasi tõrjuda ning asuda ise pealetungile põhja. Seoses Lannisteride lahkumisega kaardilt muutus Tyrell Greyjoyde vahetuks naabriks, mis tähendas uusi asjatuid verevalamisi. Kusagil üheksandal käigul (tuleb ära märkida, et mängu maksimaalne kestvus on 14 käiku) ning pärast 9 tundi mängimist avastasid suured Westerose kojad, et Tullyd on võidule kahtlaselt lähedal, mis tähendas jõudude koonumist Eesti konföderatsiooni vastu. Selleks ajaks tekkinud tugev Lõuna kolmik (Tyrell, Martell ja Baratheon) otsustas ise suuremast lahingutegevusest välja jääda ning ekpluateerida pigem Targaryenide draakoneid ilmses lootuses, et need hukka saavad.

IMGP2502IMGP2510

Ei ole vist vaja mainida, et meie võimas konföderatsioon hakkas tasapisi lagunema. Idast tungisid Tullyde vägedele peale lohed ning meritsi põhja saabunud Dorne sõdalased tegid edukaid vallutusi Starkide põlistes valdustes. Põhja poole suundusid ka Arrynite väed. Vaid Greyjoy ja Tyrellide arvukates lahingutes ei suutnud kumbki pool otsest ülekaalu saavutada. Blackwateri ümber koondunud vägede kolmnurktoetus oli piisavalt tugev, et igasugune Greyjoyde rünnak tagasi lüüa (saavutades vist vahepeal isegi 16’se lahingtugevuse). Samuti oli Greyjoyde laevastik Lannispordi ümber pidevates lahingutes karastunud, et peatada suverüütlite amokkijooks.

IMGP2514

Kolmeteistkümnendal käigul võitis ootamatult Martell, kes tänu edukatele manöövritele põhjas suutis 7 kindlust kätte saada. Kell oli selleks ajaks saanud umbes kuus ning ilma tseremoonitsemata läks seltskond laiali. Vaid mina jäid Marttile seltsi mängu kokku panema ning oma jooki lõpetama. Neid jooke oli selleks ajaks juba suht omajagu hinge all ning silm hakkas kah tasapisi kinni vajuma. Igastahes jõudsin koju miski natu enne seitset.

See peaks seletama ja loodetavasti välja vabandama minu täiesti masendava altvedamise laupäevastst Twiligh Imperiumi mängimisest. Hommikul koju jõudes oli mul kindel plaan 5 tunnikest magada ning seejärel minna galaktikat laiale lammutama. Kui aga Costello mulle 12 ajal helistas, ei olnud ma enam nii entusiastlik. Peas oleks nagu Robert Baratheon ja prints Rhaegar kolmhargil taas kokku saanud ning keel ei suutnud hästi lauseid formuleerida. Seega pidin galaktika vallutamise sel korral ära jätma. Väga kahju, et teid sedasi alt vedasin…

Mingil põhjusel hüppas Harlet mulle õhtul kraesse. Oli mulle paar päeva tagasi seletanud, et tahab mängida ning minu vastuse peale “võib täitsa mõõta” eeldas ta ilmselt, et see kindlakäeline lubadus on. Inimesed on ikka tihtipeale väga huvitavad…

Arkham

Vahepeal sai Tellaga kahekesi ka Arkhamit mängitud. Võtsime ette baasmängu vaid Vaarao laiendiga. Sedasi mängides tekib mängust hoopis teine tunne, kuna kõik sündmuskaardid (nii Arkhami kui ka teispoolsuste) on vaid laiendi omad ja seega kindlalt teemakohased. Kunagi, kui kõik laiendid sedasi ära proovitud, peab kirjutama koondposti.

MAP

Game of Thrones: A Clash of Kings

Posted in Lauamängud with tags , , , , on 30. aprill, 2009 by Ove

kaas2

Ilmselt on lugejad pikalt oodanud selle laiendi arvustust (noh, kes kuidas). Iva on aga selles, et ma ei ole isegi seda täielikuks hoomamiseks külladaselt mänginud. Jah, osasid juppe on küll kasutatud kümmekonnas mängud, kuid mõned laiendi komponendid on jäänud täielikult proovimata. Selles on osaliselt süüdi laisad kaasmängijad, kes on otsustanud, et uute vidinate reeglid teevad asja liialt keeruliseks… Osalt ka mina, kes ei ole piisavalt pinda käinud…

Aga nüüd asja juurde!

jupid1

Peamine, mille laiend juurde annab, on sadamad. Need on pooleldi mere, pooleldi maismaa juurde kuuluvad tükid, kus laevad ohutult olla saavad. Sadamatega on kaasas hulk reegleid, mis enne mängima hakkamist tuleks läbi vaadata. Sadamates olevad laevad on merelt tuleva rünnaku eest, kuid saavad rünnakut toetada vaid mere poole. Vastase kallaletungil maa poolt, ei saa sadamas olevad laevad mitte muhvigi teha. Ja veel hullem – kui vastane peaks sadamaga linna vallutama, saab ta endale ka seal olevad laevad.

NB! Sadamate kasutamine ei muuda värbamise reegleid!

sadamad

Teine osadele inimestele oluline asi, mille laiend mängule lisab, on kuues koda: Martellid. Raamatute järgi on Martellid vana võimas koda, kes elavad Dorne’ kõrbetes Westerose lõunaosas. Mängulaud saab endale juurde seda katva jupi, mis asetatakse alumisele kolmandikule. See jagab lõunapoolsed suured mõttetud maad väiksemateks vähem mõttetuteks maatükkideks. Mänguski ei ole Martellid just tõmmata-lükata. Kuigi neil on suht kehvapoolne kodumaa, hiilgab kõrberahvas suurepäraste väejuhtidga, millest räägin samuti kohe. Kaart tükeldab ka osa Tyrellide maid ning need kaks koda on tihtipeale samamoodi tülis nagu raamatus.

kojakaardid

Karbis on uued väejuhid kõikile kuuele kojale (olid vist ka baasmängu jaoks mõeldud väejuhid [max jõud 3], mis kuluvad ära, kui soovitakse natu strateegilisemat mängu – pole isiklikult kunagi kasutanud). Omadused lähevad üpriski jõhkraks ning kojakaartide maksimaalne jõud tõuseb viiele. Igal kojal on oma põnevad tegelased: Mace Tyrell, kes laseb võidu korral ründekäsu alles jätta, Robb Stark, kes võib võidu korral koheselt oma rüütlitega +1’se rünnaku edasi sooritada, Aeron Damphair, kes saab võidu korral vallutatud alast mehi värvata või Tywin Lannister, kelle jõud on täpselt nõnda palju, kui palju sa otsustad võimu kulutada.

k2sud

Ühekordseid käske kasutatakse erilistel puhkudel. Need võivad sõjaõnne pöörata või tekitada põhjatut tröösti, kui need ära rüüstatakse….muhaahaaaa. Nagu nimigi ütleb, saab igat sellist käsku kasutada vaid korra mängus. Igal kojal on värbamine, varustus, vägede liigutamine ja üks kojale ainulaadne käsk – kokku neli latakat. Nende kohta ei oska väga jahuda, kuna pole neid proovinud… Kunagi proovin ära.

martellid

Laiend lisab ka radadele kuuenda koha. Ning jah, ka kuues koht ei saa rongarajal ühtegi tärni. Teiselt poolelt leiab rajad kolmele mängijale, mida pole samuti mänginud, kuna keeldun lihtsalt vähema kui nelja isiku kohalolul mängima – selleks on teised mängud.

martell

Mitte vähem olulised ei ole ka piiramistornid ja kindlustused. Piiramistornidega on päris lõbus, kuna nad on linnade võtmiseks küll väga tõhusad, kuid avamaastikul toimuvates lahingtes ei ole neist mingit tolku. Samuti ei mängi nad kaitsel just erilist rolli. Tuleb meelde Sõrmuste Isanda vilmi kolmas osa, kus Minas Tirithi kaitsmisel inimesed väga tõhusalt loopimismasinaid kasutasid.

Kindlustused sunnivad aga seda ründavaid rüütleid hobuse seljast maha tulema ja redelile ronima, jättes nad seega ilma hobuste eelisest ning tehes nad võrdseks tavaliste tolbajolbadega. Üldiselt väga kasulik, kuid pole tihtipeale kasutust leidnud.

Reeglistik sisaldab lõpus ka KKK’d (mitte Klu-Klux-Klann vaid FAQ), mis sisaldab küll osaliselt idiootseid küsimusi-vastuseid, kuid mõnes osas on päris kasulik.

Eraldi-seisva mänguna seda kahjuks küll hinnata ei saa, kuid Troonide mängu nautimise mõttes on see küll väga kasulik ost 🙂

Jää ja Tule Laul

Posted in Uudised with tags , , , on 15. aprill, 2009 by Ove

Nagu enamus minu blogi-lugejaid teavad, on George Martini poolt kirjutatud – ideeliselt küll veel pooleli, kuid sellegipoolest sigatuntud – just sellenimeline raamatusari (võib vist isegi öelda romaanisari…). Kes lugenud, teab, millega tegu – kes ei, soovitan soojalt.

Igastahes kasvas ühest väikesest ideest FGG foorumis välja suurem plaan sellenimeline mäng teha. Eks neid fännide tehtud asju on mitmeid – endalgi “Vareste nämmi” -nimeline lauamäng kettal (tuleb vaid välja printida ja muidu hunnik vaeva näha… Ainuke vahe, et enamus fännide tehtud (ma ju kõiki ei tea) versioone on küll seatud Martini Westerosse, kuid kasutavad Troonide mängu mehaanikat (ärge saage valesti aru – mäng on väga hea).

Sellele mängule on aga Stefan Sasse minu ja paljude teiste kaasabil ehitanud hoopis teise mängu”mootori.” Palju arendatum on diplomaatika ning Pisike Nõukogu ei ole vaid terminoloogiline nähtus mängus, vaid mängijad saavad sõna otseses mõttes lahingutes vähem või rohkem vääruslikke tegelasi nõukokku saata, kus nad vastuvõetavatele seadustele poolt- või vastuhääli annavad (natu sarnane ehk Twilight Imperiumiga). Aga lähemalt reeglitest kunagi hiljem…

sdc10647

sdc10645

Iidsed Raudtroonil

Posted in Muu kraam with tags , , on 19. jaanuar, 2009 by Ove

Mõtlesin, et kuivõrd on mul nüüd olemas nii Troonide mängu kõik laiendid, kui ka Arkhami omad (viimaseid on muide isegi 5), siis peaks neile miskid vahvad karbikesed tegema.

Arkhami karpi peaksid praeguse seisuga ära mahtuma baasmäng, Tumeda vaarao needus, Kuningas kollases rüüs, Dunwichi ja Kingsporti koledus ning Metsa must kitseke. Praeguse seisuga seepärast, et FFG plaanib mitteametlikul informatsioonil juba uut laiendit. Kahju, et mul nende tüüpidega kohtudes meelest läks küsida, kuidas nendega on. Järgmisel aastal küsin. Fännid aga nõuavad igastahes Innsmouthi… Eks näis.

Troonide mängule teen ilmselt midagi sellist:

case

Pildilolev on loomulikult Arkhami tarbeks tehtud (kui ma õigesti asjast aru sain, siis ta isegi ostis selle miski koleda raha eest). Ilmselt hakkan peale sessi mõnusalt nokitsema 🙂

Aga enda Arkhami (ja selle laiendite) jaoks olen midagi paremat välja mõelnud – eks hakkan seda tasapisi siia üles riputama, kuid päris välja ei ütle. (Metsavana hoiab kah suu lukus)

Kui keegi minu lugejatest tikkida oskab, siis andku teada. Kuulaks tema näpunäiteid hea meelega 😀

Aga nüüd magama – homme on üks vastik eksam…