Arhiiv: FFG

Deathwatch seikluse võistlus

Posted in Rollimängud with tags , on 28. oktoober, 2011 by Ove

Praegune Warhammer 40 000 rollimängude väljaandja Fantasy Flight Games kuulutas eile välja võistluse seikluse kirjutamises. Tegevus peaks toimuma Jericho Reach‘is, Impeeriumi idaosas (nagu kosmilises plaanis ilmakaared oleks kasutamiseks need kõige mõttekamad).

Võisluse reeglid

  • Seiklus tuleb esitada 24. novembriks 2011.
  • Seiklus peab olema PDF, Pages Document, or rich text formaadis.
  • Seiklus ei tohiks olla üle 10 000 sõna pikk (umbes 16 lehekülge). Võistlustöö peaks sisaldama nii seiklust Jericho Reach’is kui ka profiili kapteni jaoks {tundub miski Deathwatch‘i-spetsiifiline asi olevat}.
  • Seiklus peaks olema sobilik Warhammer 40 000 maailma ja Jericho Reach’i. Lisapunkte saab visuaalse külje eest.

Lisada tuleb muidugi hunnik juriidilist jura – a’la Warhammes on Games Workshopi trademark jne…

Peaks täitsa uurima, mida see Deathwatch endast kujutama ning ehk isegi neile ühe adventuuri saatma. Auhind küll väga ei tõmba – uhiuus allkirjastatud First Founding lisaraamat – aga ehk siiski. Esikolmik pannakse ka lehele üles ning fännid saavad neid kasutada…

Ma arvan, et Eesti DM’id võiks ju täitsa pea tööle panna – las nad raisad saadavad rämeda raha eest selle raamatu siiamaale!

Originaaluudis siin.

Seadusejamad Merchant of Venus’ega

Posted in Uudised with tags , , on 25. oktoober, 2011 by Ove

Tublimad uudistejälgijad peaksid juba teadma, millest siin juttu tuleb… Aga palju neid siin Eestis ikka on…

Mõned päevad tagasi andis FFG teada uue mängu – Merchant of Venus – ilmumisest. Tegu on vana-kooli (aastast 1988) kosmosemänguga, kus mängijad mööda ilmaruumi ringi kolistavad, otsides kõige magusamaid turge oma kaubale. Ei puudu ka erinevat tüüpi kosmoselaevad, millega nodi vedada ning litsentsid kauplemiseks… Sihuke mõnusa maiguga kiire mäng… Mäng on FFG‘l juba uues kuues, playtestitud ning peaks turule ilmuma uue aasta esimeses veerandis.

Umbes samal ajal – eks siis jällegi mõned päevad tagasi – andis Stronghold games The Dice Tower‘is teada, et neil on plaanis anda välja Merchant of Venus… Mäng peaks välja tulema 2012 aasta keskpaiku…

Kaks firmat annavad samal ajal teada, et mõlemal tuleb välja sama mäng… Teades USA seadusejärgimist, lõhnab see major lawsuit‘i järgi… Seda aga üritatakse vältida ning mõlemad mängufirmad peavad läbirääkimisi, et saada selgust, kumma litsents on legaalne.

Aastake tagasi ostis FFG oma litsentsi mängu väljaandmiseks Hasbrolt. Liiguvad kuuldused, et Merchant of Venus surutakse Twilight Imperiumi maailma – ma tean vähemalt ühte inimest, kellele see mõte meeldib…

Stronghold games muretses aga oma litsentsi mängu autori, Richard Hambleni, käest. Steven Buonocore ei öelnud intervjuu käigus, mis mängus sisuliselt ja kujuliselt muudetakse, kuna nad pidada isegi veel selles osas pisu mõtlema.

Häda aga selles, et FFG mõtleb suuremalt jaolt oma rahakotile kui mängijate peale. Nimelt oli vana Merchant of Venus mõeldud 2-6’le mängijale; FFG mäng on mõeldud 2-4’le mängijalt. Miks nii?! Loomulikult selleks, et oleks võimalik pärast inimestele müüa 5-6 mängija laiendit…

FFG on mänguga kõvasti vaeva näinud ega taha tõenäoliselt väga heal meelel oma litsentsist loobuda. Stronghold muretses litsentsi suht hiljuti, kuid vaevalt nemadki seda ära tahavad anda… Tekib aga küsimus, kuidas sai Hasbro müüa litsentsi FFG’le ilma, et mängu autor sellest teadlik oleks olnud.

Eks saab näha, mis sellest kõigest välja tuleb. Mina tõmbasin igastahes kärmelt Merchant of Venus’e failid BGG’st alla, et vajadusel saaks ise mängu välja printida – arvatavasti ei püsi need seal enam kaua. Mäng igastahes tundub põnev!

Intrigandid võivad sõnavahetust jälgida või ise õli tulle valada FFG või Strongholdi teemas.

Troonide mäng – teine väljalase

Posted in Uudised with tags , , , on 27. juuli, 2011 by Ove

Tublimad FFG fännid juba teavad järjekordsest antud ettevõtte marketingutrikist – kui kaubamärk vana ära hakkab vajuma, siis haibi pisu ja lase uues purgis välja. Kuna sealsed tegelased ei osanud miskit uut välja mõelda, anti see ülesanne kunstnikele ning nõnda tekkiski Troonide mäng – teine väljalase.

Troonide mängu näol on tegemist ausaltöeldes täiesti suurepärase mänguga. Olen sellest varem juba oma blogis kirjutanud ning ega teisedki väga laisad ei ole – seega peaks päris paljudel üsna selge olema, millega siis tegu on. Suur osa mängust kujutab endast läbirääkimisi teiste fraktsioonidega, sõlmides nendega rahu, kuulutades sõdu või nurudes poliitilist toetust. Sõdimine on geniaalselt lihtne ega hõlma mitte ühtegi täringut. Igati tore mäng seega…

Oma osa on kindlasti mänginud FFG otsustes väga edukas mänguga sama nime kandev linateos ning ega ka viienda raamatu ilmumise samaaegsus ei saa suur kokkusattumus olla. Ise pole veel lugenud aga suuremad tõpras netis juba spoilerdavad…

Aga mida huvitavat nad siis selle mänguga tegid, et inimesi ostma meelitada?

Esiteks, nagu näha, on muudetud laua kujundust. Ei saa öelda, et see mind kuidagi väga erutaks. Miskipärast on FFG iga teine väljalase jõledam kui esimene – sama tehti nimelt Arkham Horroriga, kus heledad toonid tehti sihukesteks tumedateks ja pastelseteks… Servariba on ümber tõstetud ning näeb ausaltöeldes isegi äge välja.

Klientidele on muidugi ilmne lohutus teada, et mängus on olemas osad jubinad ning mehaanikad mõlemast laiendist. Kahjuks aga ei ole näha olnud “Mõõkade marust” pärit mängulauda, mis mängule täiesti uue mõõtme andis. Et siis üks laiend (Kuningate kakelung) tundub täies mahus olevat esindatud, kuid “Mõõkade marust” paistavad olevat krabatud vaid peotäis nodi (garnisonid ja ebardite kaardid). Välja on siiski kahjuks jäetud suurepäraselt funktsioneerinud väejuhid ja taktikakaardid (need vist kuidagi asendati – saab näha).

Uue näo saavad ka Westerose kaardid, mis millegipärast meenutavad mulle kogutavast kaardimängust pärit “plot” kaarte. Igal juhul pakuvad nad silmale pisu rohkem ilu kui eelmised (mitte et noil miskit häda oleks olnud).

Nagu mainitud, et antud vist kunstnikele minutitki puhkust, kuna uus ilme kaunistab ka kojakaarte. Juurde on nuputatud ka hulgaliselt kaartide eriomadusi – võrdlesin kõigi versioonidega. Pildid ja kujundus on igastahes täitsa kenad.

Mõõkade marust” pärit ebardikaardid on õnneks uude versiooni juurde lisatud. Tore on, kuna need muudavad iga rünnaku müürile üpriski omanäoliseks ja mitte üldse tüütuks. Ega ka nende kujunduse pealt kokku pole hoitud.

Ilmselt ei saa keegi vaielda, et uued käsud näevad üpriski vinged välja. Eelmised olid küll lihtsamad ning ilma sihukeste kellade ja viledeta, kuid vahel on neidki tarvis. Tundub, et käskude juures olulist muudatust pole läbi viidud…

– Introducing new innovations like player screens…

Mängijatele sirmide andmine on tõesti uudne ning innovaatiline mõtteviis – huvitav, et sellele keegi teine pole tulnud… Olgu see eelne lause nii irooniast nõretav kui vähegi olla saab, on mõte siiski hea, kuna selle abil on lihtsam varjatult käske paigutada, oma võimu piire rehkendada ning lisaks sellele kõigele paistavad need silma suurepäraste viitelehtedena.

Täiest uute jubinatena on mingid lahingukaardid, millest ilma reegliteta lihtsalt aimugi ei saa… Arvasin algselt, et tegu võiks olla nende fännide poolt loodud taktikakaartidega, kuid miks seal siis miski number peal on…

Igastahes ei oskagi nüüd öelda, kas tegu on hea või halva asjaga, et FFG otsustas võtta ette pisu kivisema tee, kui lihtsalt sama mängu releasimine, tundub see nende jaoks ära tasuvat – paljud fännid on vaimustuses ning kuna vana mäng on poodidest enam-jaolt otsa saanud… noh, loodus ei salli tühja kohta.

Eel-tellimusega saab mängu kätte 59,95 $. See on enam-vähem sama hind, millega seda siinmail müüakse, kuid tuleb arvestada, et selle sees on ka terve laiend “Kuningate kakelung” (ehk siis 6 mängijat, sadamad ja piiramismasinad) ning jupike ka teisest laiendist.

Kui see Essenile jõuab ning mul raha juhtub olema, siis mõlkus meeles mõte see endalegi soetada. Tegu on siiski väga hea ning kena mänguga… Pealegi on mu vana eksemplar üpriski sodiks mängitud ning mõned käsud silmnähtavalt kulunud.

FFG lehelt pärit uudis.

 

FFG ja Battles of Westeros

Posted in Uudised with tags , , , on 19. aprill, 2011 by Ove

Tea nüüd, kas seoses selle seriaali väljatulekuga või oli neil mõni teine plaan, igastahes kuulutas Fantasy Flight Games välja lauamängu Battles of Westeros miniatuuride värvimise võistluse. Osavõtjaid oodatakse üle maailma ning ka värvima ei pea meeletul hulgal – nõutakse vaid ühe väejuhiga üksuse värvimist. Igast nupust tuleb pilt teha ning saata aadressile submissions@fantasyflightgames.com teemaga “Battles of Westeros Painting Contest” hiljemalt 26. aprill.

Ülalolevad nupud (c) Russ Wakelin

Kirjas peab olema ka nõusolek ja kinnitus kõigi FFG legal-shit’i suhtes… Konkreetne tekst ning originaalkuulutus nende kodulehel.

Tellisin nimetet mängu ka mõned päevad tagasi endale, kuid tõenäoliselt ei jõua see selleks ajaks kohale, et ma mõne üksuse värvitud saaksin. Seevastu aga võiks kindlasti mõni, kellel mäng osaliselt värvitud (jah, sina seal, Viimsi servas), kindlasti osa võtta…

Värvimisest aga niipalju, et vahepeal sai ette võetud Fury of Dracula pisikesed nupukesed. Palju neid ei olnud – tervelt 5 – kuid mässamist seevastu omajagu. Ega ma muidugi ei viitsinud väga järjepidevalt neid värvida. Vahepeal sai ette võetud Descent‘i jubinad ning siis jälle Mannu tank… Aga pärast pikalt vedelemist ning vahelduva eduga värvimist, lõpetasin ma lõpuks nendega jamamise.

Mina jäin tulemiga igastahes rahule ja nüüd ei pea enam igavate hallide kujukestega mängima vaid saab näperdada kenasid värvitud vidinaid. Dracula tagaajamine saab kõvasti värvi juurde!

Kotkas ja Lõvi – Napoleoni lahingud

Posted in Uudised with tags , on 16. veebruar, 2010 by Ove

Pea kakskümmend aastat (1796 – 1815) pidasid Napoleon ja tema kindralid üle Euroopa lahinguid. Viimaks suutis Arthur Wellesley ta küll Waterloo lahingus peatada, kuid legend elab senini edasi…

…ja nüüd on Fantasy Flight Games otsustanud sellest mängu välja anda. Suuremalt jaolt fantaasiapõllul (aga ka pädev sõjamängude kujundaja) mängijatele tegevust pakkuv FFG on võtnud nõuks üritada kujutada 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse lahinguid võimalikult tõetruult. Põhjalik, nagu alati, on FFG pannud oma töötajad välja otsima (või välja mõtlema) tohutus koguses taustinformatsiooni selleaegsete lahingute, vägede ning strateegiate kohta. Antud vallas on seltsimees Higgins minu põgusatest teadmistest kindlasti üle. Aga niipalju, kui ma asjast jagan, tundub tegu olevat väga mõnusa ning ajastukohase mänguga.

Praegu kättesaadav reeglistik on 48 lk paks. Ma pole kindel, kas see veel muutub, kuid vastavalt sellele on tegu üpriski lihtsakoelise sõjamänguga. Huvitavaks aga teeb asja see, et raadiot ei olnud keski jõudnud veel selleks ajaks leiutada. Just seetõttu tuleb käsud käskjalgade abiga üksustele saata ning isegi kõige taiplikum virgats võib mõnikord vigu teha, ajades mõne käsu sassi või unustades mõne pisiasja. Nagu sellest veel vähe oleks, võivad mehed lihtsalt mõne mõttetuma ohvitseri käsu täitmata jätta. Kokkuvõttes lisab see mängule hoopis teise külje – enam ei toida tavapärane strateegia, mis kõigis teistes mängudes töötada võib, vaid vägede vahel ei tohi hoida suuremat vahet, kui hädapärast vaja, kuna muidu võib mõni juhuslik kuul virgatsit vigastada või kahurilask ta sujuvalt pooleks lõigata.

Tundub piisavalt huvitav, et mängu vähemalt paar korda proovida 🙂

Reeglid leiab siit.

Tannhäuser

Posted in Lauamängud with tags , , , on 11. detsember, 2009 by Ove

1914 aastal alanud sõda kestab. Ei ühendväed ega Reich pole suutnud kaalukaussi jäädavalt enda poolele kallutada. Kõigile on selge, et toores vaev enam ei aita. Vaja on läbimurret! Ühendväed heidavad pilke oma teadlaste poole, kes rajavad uusi teooriaid ning avastavad eksperimentaalseid tehnoloogiaid, mis senimaani inimkonnale kättesaamatud on olnud, kasutades selleks Roswellis allakukkunud tulnukate kosmoselaeva. Reich tähelepanu köidab aga hoopis teine suund – okultism ning maagia. Kogu Reichi eliitvägi Obscura Korps on rohkem või vähem maagia läbi muudetud ning omavad üliinimlikke võimeid. Aasta on 1949.

Nüüd on aga Reichi väed leidnud Ksiazi lossi keldritest ühe neljast peamisest Obscura tugisambast – portaali, mis kaitseb meie maailma Põrgu enese eest. Selle takistamiseks tuleb Ühendvägedel saata väike eriüksus vaenlase tagalasse, et takistada Hermann Von Heizingeril ja tema ebamaistel olenditel portaaliga midagi ette võtta. See ongi Operatsioon Tannhäuser!

Tannhäuser on üks põnevama taustaga mäng, mis mul riiulis tilpneb. Meeldivalt alternatiivajalooline taust on vürtsitatud mitmete katketega raportitest ning ettekannetest. Maagia ning tehnoloogia lahkuminek meenutab pisut arvutimängu Arcanum, kus vinge aurupunklik tehnika vastandus loitse puhuvate jõududega. Mängus ei ole küll haisugi aurupungist, kuid tulnukate tehnoloogiale põhinevad relvad ning varustus ajab kah asja ära.

Mängu osad on tipp-kvaliteediga… Nagu enamus FFG asju loomulikult. Mängulaud on kahepoolne paksust papist ning kujutab 16. sajandil (viki andmetel hoopis 13. sajand) ehitatud Ksiazi lossi ja sellealuseid katakombe.

Liikumiseks kasutatakse huvitavat ning uudset rajaleidja (pathfinding) süsteemi, kus iga ala hõlmavad sama värvi ringid. Selles alas on kõik üksteisele nähtavad. Kui ringi värvus muutub, siis sealt ei ole eelnevat kohta enam näha. Jääb ära igasugune Terastulvast tuttav LoS’i otsimine ning selle üle vaidlemine. Selline nähtavuse ulatus kehtib nii tulistamisele, käsivõitlusele, granaatide heitmisele ning ka muudele vaenlase vigastamise viisidele.

Tegelasi on mängus kümme – viis Ühendvägede üksuslast ning viis Reichi oma. Nagu mainitud on Ühendvägede parimad mehed varustatud tehnika uusima moeröögatuse järgi. Neile astuvad vastu Heizingeri alluvad, kes ei ole enam päris inimesed, vaid pigem pooleldi deemonid.

Ideeliselt võib mängijaid kokku olla 10, kuid sellisel juhul meenutab mäng malet 32’kesi. Tunnen kaasa neile, kes tolba-jolbasid peavad mängima. Ka Tannhäuseris on omad etturid, kes on võrdlemisi ohverdatavad ning osades mängu versioonides ronib aknast sisse just äsja surmasaanud sellise üksuslase vend, kes vannub verist kättemaksu. Kõige parem on 2-6 mängijat. Sellisel juhul saab vähemalt igaüks ühe tugeva tegelase.

Enne mängu algust on mängijatel võimalik kõik oma tegelased meelepäraselt varustada. Evale piits kätte, raudrist rinda ning vaenlasi nottima. John MacNeal tõmbab pähe oma ööprillid, haarab välgupüssi MKI ja tormab Evale vastu. Varustust on tõesti nabani. Kahjuks aga peab iga jubina kohta otsima suurelt kahepoolselt viitelehelt nii kirjeldust kui ka sellega kaasaskäivaid reegleid, mis on võrdlemisi tüütu, kuid ületatav. Granaadid, aumedalid, esmaabipakid, raskerelvad ja erioskused…

Mängus kasutatakse kümnetahulisi täringuid ning loetakse edukaid peaaegu sarnaselt Arkhamile. Ainuke vahe, et edukapiir on muutuv (selles osas meenutab see rohkem küll Terastulva, kuid see selleks). Ründeviskeid veeretatakse vaenlase kaitse-omaduse vastu, kaitseveeretusi vaenlase lahing-omaduse vastu. Määravaks saab kahe veeretuse edukate vahe. Mida rohkem rünnak kaitsest üle on, seda halvem pihtasaajale.

Tabamuste saamine on võrdlemisi kuri. Iga tegelane kannatab välja 5 tabamust. Iga haavatasaamisega hakkavad omadused muutuma – kellel mõni kasvab, kellel kahaneb.

Reegliraamatuks on taas meeldiv pea 50 leheküljeline juhend, millest läbinärimiseks kulub omajagu aega ning palju närvirakke. Kahjuks ei ole see ka väga mõistlikult kirjutatud, meenutades sellega pisut Arkhami reeglistikku. Juhend on suures osas kirjutatud küsimus-vastus stiilis, mis mõnel juhul lihtsustab õigete andmete leidmist, kuid osalt ka teeb selle võrdlemisi võimatuks. Vähemalt on raamatul korralik sisukord ja taga ka sõnaseletused…

Mängul on neli võimalikku varianti – story, death match, capture the flag ja domination. Esimeses on mõlemal poolel teatavad eesmärgid, mis enne teist kampa ära tuleb täita – see on ka ainuke versioon, kus kasutatakse oskusi; surmaheitluse eesmärki on lihtne ära arvata; lipuvedamist peaksid jagama kõik, kes Quake’i või mingit muud sellise jama on mänginud; dominatsioonis tuleb ühel mängijal korraga enda valduses hoida nelja eesmärgipunkti.

Plussid:
* Väga kvaliteetsed mängu komponendid
* Tohutult mõnus alternatiivne taust (kronoloogia leiab siit)
* Vahvad värvitud kujukesed

Miinused:
* Vastikud plastikust kujukesed
* Halva formaadiga karp (no miks nad ei võiks kõik standardsuurustes teha)
* Täiesti taustaga seondumatu mäng – samahästi võiks Ussisõnu Star Wars‘i teemaga mängida.
* Mängu tasakaal jätab soovida – võibolla ma olen lihtsalt halb veeretaja või taktik, kuid Ühendvägede üksused tunduvad varustuse ja omadustega ulmelise ülekaalu saavat… Mis sa ikka jänkidest tahad.
* Mäng ammendab end laienditeta kiirelt. Vaid kaks kaardipoolt jõuad kärmelt läbi mängida, kuna üks mäng võtab keskeltläbi vaid tunnikese.

Kokkuvõttes 3/10

Meeletu hulga mõttetute laiendite vorpimise asemel võiksid nad parem samale taustaloole ehitada mõne vinge sõjamängu. Seni on välja tulnud hulgaliselt tegelaslaiendeid (sisaldavad üht tegelast ja maksavad 12 taala) ning kaks suurt laiendikarpi (Operation Novgorod, mis lisab Tsaari-Venema üksused ja Operation Daedalus, mis annab mängijate käsutusse uue kaardi ning hulgaliselt uusi võimalusi).

Aga igal mängul on ka omad fännid. Tannhäuseril on neid tegelt päris palju ning kõik ei ole mitte laisad. Ülal pildilolev ehitis kaalub umbes 12 kilo ja on valmistatud kipsisegust tehtud väikestest tellistest… On mõnel alles viitsimist.

Vähem kui kahe nädala pärast on jõulud… Oo õudust…

Ahjaa… Tahtsin veel lisada, et Irve eestvedamisel avas täna oma lehe rollimängublogi Sisalik.

Arkhami miniatuurid

Posted in Uudised with tags , , , on 8. oktoober, 2009 by Ove

arkham-horror-mini-investigators-box-harvey-jenny-leftFantasy Flight Games ei suuda lõpetada Arkham Horrori fännidelt raha pumpamist. Järjekordseks saaga peatükiks on Arkham Horrori miniatuurid, mis asendaksid tegelaskujusid kujutavaid papist latakaid. 28mm kõrgused plastikust miniatuurid tulevad kahekaupa pakis ja kenasti värvituna. Igal kuul on oodata uut uurijapaari hinnaga $ 12.95.

harvey-1Negatiivseteks aspektideks on võrdlemisi kõrge hind. 65 krooni ühe sellise värvitud jubina eest tundub päris krõbe, eriti kui arvestada asjaolu, et selliseid nupukesi ei ole mängutehnilise poole pealt üldse tarvis. Teiseks on kahekaupa pakkimine – igale miniatuuripaarile lisandub karbi ning pakkimise hind… FFG väite kohaselt ei kaasne sellega mingeid lisakulusid, kuid sellisel juhul on tegu lihtsalt ebaökonoomse materjali kasutamisega.

jenny-1Põnev, kuid mitte vajalik 🙂

Inglise keeles võib sellest lugeda FFG kodukalt. Pildid varastatud samalt lehelt.