Arhiiv: Essen

Lauamänguri ristiretk – Essen ’11

Posted in Uudised with tags on 12. oktoober, 2011 by Ove


Mis: Väga kivht lauamängumess
Kus: Saksamaal Essenis
Millal: 20. – 23. oktoober
Palju maksab: Lisaks sõidule ja ööbimisele täitsa poolmuidu – nelja päeva eest 27€ (grupiga 24), üliõpilane, pensionär, sõjaväelane (kahtlustan, et kehtib vaid Saksamaa ajateenijate kohta) 18 (grupiga 16)

Kes vähegi lauamängudest peab, see võtab ükskord ka kätte ning käib ära lauamängude suurmessil Saksamaal Essenis, kuhu igal aastal ikka ja jälle nipet-näpet 100 000 – 200 000 fänni kogunevad, et üksteist nuusutada, katsuda ning sobivuse korral ka mõni mäng mängida. Ei ole sihuke asi nõrkadele meestele ja naistele – 4 päeva messil jala peal ja kui väga hästi läheb, siis saad korraks oma tagumiku mõne mängulaua taha maha toetada. Siis ei anta kah rahu, vaid mängitakse pisut mängu (nii tunnike-paar) ja aetakse minema, kui peaks selguma, et sul raha mängu ostmiseks ei ole. Lisa siia juurde veel ka sõidud ning saad ühe korraliku väga aktiivse puhkuse…

Ja see ei ole mingi Ludo või lauamangud.ee pood – 10 rämedalt suurt saali täis mängukioskeid. Mõndades kioskites on lauad, kus saad kohe kauba kvaliteeti proovida, mõndades aga ei ole nende jaoks lihtsalt ruumi – üks mäng teise otsas. Kokkuvõttes on see sama kirju kui Pärgli turg!

Ise ma sel aastal minna ei saa – mida üks sant seal ikka teeks. Küll aga on mul plaanis mõni mäng välja vaadata ning lasta kellelgi ära tuua… Pole veel otsustanud, mida tahta, kuna valik on lihtsalt tohutu. BGG’s võivad huvilised leida nii mõndagi ägedat, mis sel aastal Essenis esimestkorda kapitalismivalgust näeb. Selleks on mitmeid nimekirju. Gergely võttis need oma geeklistis väga kenasti kokku. Kes tahab aga mõnda konkreetset nimekirja näha, kus on mängud väljaandjate järgi ning väga korraliku lisainfoga, siis neile on Eric Martin (endise Boardgamenews.com üks tegijatest) pannud üles väga kapitaalse nimekirja uutest mängudest, mis sel aastal Essenisse tulevad.

Kuna 100 000 inimese seas on üpriski kerge süütust, rahakotti ja õiget teed kaotada, siis mõtlesin, et paneks taas üles kaardid, mis on tegelikult kõik ürituse kodulehel olemas, kuigi kaasaskandmiseks pisut ebamugavamas formaadis. Olen kahel viimasel aastal endale need lehekesed välja printinud ning mainiks, et need on kuramuse mugavad. Sama paberi peale saad teha märkmeid huvitavamatest leidudest, hindadest, mida võrrelda soovid ja lisaks saab neid põletades sooja, kui neist abi ei peaks olema ja sa ikka ära eksid.

Essen_11

Loomulikult ei ole kõik hädad sellega läbi, kuid tublimad on (loodetavasti) lennupiletite ja hotellikohtade reserveerimisega juba ühele poole saanud. Kaks aastat tagasi sai ise paar nädalat enne messi algust neid asju ajama hakatud ning tuleb tunnistada, et see oli sel hetkel üks jube nikerdamine (tagasisõidupiletid ostsime alles Saksamaalt), kuid tagasivaadates tuli sellest üks parimaid reise üldse. Igastahes on vahva mõnikord lihtsalt minna ja vaadata, mis saab.

Kes aga tahaks minna, kuid ei oska kusagilt pihta hakata, siis võib võtta ühendust Ludo või lauamangud.ee mängupoe tegelastega. Mõlemast poest mingi kamp Esseni messile igastahes läheb ja kui nad sind kaasa ei saa võtta, siis oskavad vähemalt käega näidata, kuhupoole sa jalutama pead hakkama.

Igastahes soovin kõigile minejatele edu. Ehk järgmine aasta olen kah minejate nimekirjas…

Essen 2010

Posted in Õlu, Üritused, Lauamängud, Mängimised, Rollimängud with tags , , on 27. oktoober, 2010 by Ove

Selleaastane Essen oli erakordne mitmes mõttes. Esiteks läksin ma esmakordselt sinna mööda maismaad (viga, mida ma kunagi enam tõenäoliselt ei tee) ning seekordse eelarve tõttu… Bussisõit ei ole lihtsalt minu jaoks. Pealegi on 27 tundi sõitu minu jaoks liig mis liig. Mõned võivad küll vaielda, et see kestab vähem aega, kuid siiski…

Sõitu alustasin teisipäeva pärastlõunal ning Essenisse jõudsime alles neljapäeva hommikul. Muidugi näeb auto/bussiga minnes kohalikku elu-olu lähemalt kui paari kilomeetri kõrgusel kõlkudes ning see võib olla täitsa põhjus, miks seda ka tehakse… Poolas ning Saksamaal avanesid mõned täitsa korralikud vaated, mida kahjuks autoaknast kole kehv jäädvustada oli. Väga eredalt jäid meelde Ida-Saksas kõrgunud öise taeva taustab plinkivad tuulegeneraatorid…

Rahvast oli nagu ikka – ropult. Täpselt kahjuks ei tea, sest sel korral ei juhtunud kohalikku raadiojaama kuulama. Oli küll kolmas kord juba sinna juhtuda, kuid 8 saalitäit rahvast, mänge, mänguasju, miniatuure ja koomikseid ajab ikka pea sassi küll. Neljapäeva kulutasin peamiselt oma ettetellitud mängude ülesotsimisele… Neljapäev on seal ka üldiselt kõige vaiksem – nädalavahetus pole veel alanud – ning seetõttu ei pidanud massidest läbi trügima, vaid sai isegi mõnevõrra normaalselt jalutada.

Japsid olid kole mures oma Marsi-mängu pärast, mis ei olnud õigel ajal kohale jõudnud – õnneks oli neil vähemalt üks eksemplar, mida huvilised mängida said. Mäng ise tundus täitsa vinge.. käsitsivärvitud jubinad ja puha…

Sai vaadatud-katsutud ka Tim De Rycke ja Sander Vernyns‘i (viimaselt ostsin ära Runeboundi esimese väljalaske) mängu Experiment… Päris lõbus vedelikesegamine…

Phil Eklundilt ostsin tema uue mäng High Frontier, mis esialgse proovimise järgi tundus täitsa tummine ost – selline mõnus kosmosevallutus.

Kosmoseteemaga jätkates proovisin ära ka üpriski humoorika Duck Dealer‘i. Tegu on ägeda kaubavedamismänguga, kus tuleb arendada planeetide tööstust, vedada kaupu ning rahuldada klientide soove. Kui näiteks ühe planeedi elanikud soovivad siniseid kummiparte, siis tuleb suunduda planeedile, kus sinist värvi toodetakse, teiselt planeedilt haarata mõned kollased kummipardid, need sinised võõbata ning lõpuks maha parseldada… Kaupade nimekiri ja nende arendamine oli igastahes väga lahe. Hind muidugi oli hirmutav – 60 €.

Esimese päeva saak oli üpriski mõnus – lisaks kõigile mängudele sai poest ka pisu alla-euroseid veinikarpe võetud ning nende seltsis neljapäevaõhtut veedetud.

Kuigi olin otsustanud enamus raha pühapäeva jaoks hoida, ei tulnud sellest midagi suuremat välja – lisaks 1880’le, mille olin tegijalt tellinud, ostsin ühelt tüübilt veel Tigris & Euphrates’i. Ka GMT oksjonile sattudes ei suutnud ma niivõrd madalate alghindade suhtes külmaks jääda ning selle tulemusena tegin mõned üpris head ostud…

Piilutud sai ka põhjanaabrite Phantom League‘t, mis kirjelduste järgi tundus olevat lauamäng Firefly’st. Mõtlesin sellega oodata vähemalt pühapäevani, kuid juba laupäevaks olid nad kõik kaasavõetud eksemplarid maha müünud.

Messil oli ka lahe näitus eelmise sajandi algusest pärit lauamängudest. Uurisin mis ma seal uurisin, kuid ühtegi mängu sellest nimekirjast ma sealt ei leidnud. Ilmselt korjas demokraatlik tsensuur need seal kiirelt ära… kui neid sinna üldse pandi…

Leidsin ka antiikmängude leti, kust hakkasin kohe uurima, ega neil poliitiliselt ebakorrektseid/propagandamänge liitlaspoolelt ole. Kahjuks ei olnud… 😦

Reedene saak oli täitsa kenake, kuid üpriski kulukas – 1880 maksis mõnusad 46 eurot ning tore orkimõõk 25… Õlu oli meeldivalt odav. Kuuspakk põhimõtteliselt miski 20 krooniga.

Õhtupoole sai odava õlle kõrvale ka Leiutiste ajastut mängitud. Polnud väga vigagi, kuid ei midagi enneolematut – mõni mehaanika ning teema oli sarnane Wolsundile, kuid paremini ning mitmekesisemalt esitletud…

Nagu igal aastal, oli ka sel korral suuresti esindatud kõiksugu larbinodi alustades turvistest-kiivritest ning lõpetades vööde ja pisikeste klaaspudelikestega. Endalgi tekkis tahtmine sealt üht-teist osta, kuid hinnad hirmutasid üldjuhul ära. Samas sai kaasa haaratud kõiksugu katalooge ning tehtud massiliselt pilte – käed-jalad küljes; mine varasta!

Kostüümides tegelasi oli samuti palju. Haldjad, orkid, mingid animetibid ning isegi päkatseid oli näha. Orkid muidugi olid pisu teist tõugu kui meil siin Eestis, kuid ega meiegi paljuga alla jää. Varsti oleme samal tasemel…

Muidugi ülalpildil olevalt tegelast (või midagi sellesarnast) niipea ilmselt Eesti larpidel ei kohta.

Igasugu konstruktorid olid samuti täitsa populaarsed. Zometool oli seal vist esmakordselt (varem polnud neid märganud), kuid sellest hoolimata oli nende laua ümber pidevalt jõnglasi, kes seal erinevaid vidinaid ehitasid. Mingi hetk sain ma siiski löögile ning meisterdasin omale kiirelt terase tahktsentreeritud kristallvõre elemendi.

Eestlased olid venelaste tehtud sõjamängu juures täitsa nagu kalad veel. Tegu oli täitsa mõnusa mänguga, mis meenutas välimuselt pisu Tide of Iron‘it, kuid oma detailsuse juures ületas seda oma vaksavõrra. Näiteks ei liigutud seal kordamööda, vaid iga üksuse käsud kirjutati lamineeritud väekaardile ning lahendati üheaegselt (sarnaselt Diplomaatiale, kuid käskude valik oli tunduvalt suurem).

Käisin ka Poolakate mängu Show Business, mille karp nägi välja ilgelt näru, kuid mängusüsteem tegi tasa selle, mis karbikaanel puudu jäi. Ei olnud sellist tunnet, nagu paljude uute mängudega, et mängid Katani, Ticket to Ride‘i ja Modern art‘i kompotti. Tegu oli täiesti uudsete lahendustega, mida ma ühegi teise mängu juures varem näinud ei  olnud…

Sain pisu näppida ka üht enda püha graali – Napoleoni lahingud. 80 € võis endale küll ühe sellise soetada, kuid kahjuks oli tegu saksakeelse eksemplariga (kaardid olid saksa keeles), millega saaks küll üht-teist teha, kuid vähema kui täismängu eest ei ole ma nõus sellist summat välja käima.

Hoolimata asjaolust, et ümberringi oli tohutult palju häid mänge, leidsid mõned lollikesed ikka selle kõige hullema üles. Tegu on mingi uut sorti disainiga Monopoliga (neid oli lausa mitu erinevat), mis siiski ilmselt ei ole parem kui kõik eelmised… Ega kalkulaator mängulaua küljes mängu ennast paremaks ei muuda… Pilt sai tehtud just selle nurga pealt, kuna pildile jäänud neiu oli neist neljast kõige kenam…

Laupäeval ma väga miskit ei ostnudki… Clash of Monarchs ja mõned mänguasjad Dagonile… Hea kokkuhoidlik päev oli…

GMT putka oli eestlaste igapäevane kogunemispaik, kuhu kella üheks koguneti. Nimelt algas just sel ajal oksjon, kust võis üpriski hea hinnaga korralikke mänge saada. Clash of Monarchs’i sain just sealt letihinnast kaks korda odavamalt. Enamasti müüdi seal küll GMT, Avalance Press või UGG mänge, kuid viimasel päeval toodi letti ka odavad saksakeelsed eurokad (näiteks Descent) ja isegi Arkhami laiend Vaarao needus.

Lauamänge ei mängitud mitte ainult laudadel, vaid ka puutekraanidel. Pole aimugi, mis mäng see ülemisel pildil on, kuid Days of Wonderi putka juures nägin ka Small World‘i ekraane, kus kaks inimest said endale pisikeses maailmas ruumi teha…

Jutujätkuks tuleb mainida, et kõik ei parseldanud mitte vaid lauamängude, vaid ka arvutimängudega. Nathan (Indie-mängude arendaja) tutvustas oma uut mängu Legerdemain (ärge küsige, millest selline nimi. Tegu on tegelikult küll vabavaraga, kuid kui tahta mänida fancy graafikaga (mis vist tähendab umbes sellist pilti), peaks maksma 20 €… Peab proovima – ehk on tõesti väärt mäng, mis väärib tegijatele tasumist.

Sellega sai siis meie pisike olesklemine Saksamaal läbi ning algas tagasisõit, mis läks seiklusrikkamalt, kui sinnaminek. Nimelt sai meil vahepeal kütus otsa… Kusagil in the middle of somewhere Poolas. See oli üpriski huvitav…

Poolas sai ka üht ägedat tanki nähtud… Samas kohas oli ka igasugu muud tehnikat (kopter tuleb hetkel meelde), kuid kahjuks nägin neid liialt hilja ning minu seebikarp ei ole just profikaamera, mis poole sekundiga end vinna tõmbab…

Vahepeatuse tegin Kaunases, kus tegin avastuse, et natsi-Saksamaa tööstused ei ole veel täielikult välja surnud…

Kokku sai Essenist toodud rekordkogus mänge – 20… Esimene aasta sai ka küll miski selline kogus toodud, kuid tol korral sai enamus neist Riiast peale korjatud… Hämmastav on siinjuures see, et enne reisi oli minu Esseni wishlistis väga vähe sõjamänge, kuid tagasitulles sai tehtud avastus, et 38,8 % ostetud mängudest olid sõjamängud…

Kaasavõetud mängude äramahutamiseks pidin isegi oma äravajunud riiulit kohendama, et ei jääks mulje, et need sealt kohe alla vajuvad. Äsjakorrastatud riiulile sai pandud minu värskeltostetud sõjamängud…

Nagu näha, ei õnnestunud kõiki siiski ära mahutada…

Ülaloleval pildil näete tõbrast, kellel on õnn elada just nimelt Essenis – umbes viie minuti jalutuskäigu kaugusel messihallidest. Mõelda vaid… Ei mingeid hotellibroneeringuid ega -arveid. Ei mingit sõitu sinna ning sellega kaasaskäivate pagasipiirangu või valusa tagumikuga… Kohutav…

Kokkuvõttes võib öelda… et pärast 8 päeva äraolekut on kuradi hea jälle Eestis tagasi olla, kasutada normaalset klaviatuuri ning normaalselt süüa. Aga järgmine aasta jälle…

Essen 2009

Posted in Üritused with tags , , , on 28. oktoober, 2009 by Ove

Spiel09-BilderObenNõndaks. Selleks aastaks lauamängumess läbi. Mis kokkuvõtteks öelda võib? Soovitan… vähemalt korra elus peaks iga lauamänguhuviline selle retke usukeskusesse ette võtma ja mammonat kummardamas käima. See aasta oli küll mängude ostmises säästukas, kuid omajagu sai neid ikka toodud. Nimetan need siin ära – siis lugejad teavad, millest lähemas tulevikus lugeda saab.

Rabatalunikud

Agricola: Farmers of the Moor – Esimesel päeval Tella poolt ostetud mängulaiend, mis lisab hea hulga igast nänni baasmängule. See oli ka vist pea ainuke mäng, mille ostmist me ette plaanisime… BGG link

A Game of Thrones: Card game – Leidsin teisel päeval ühest putkast 3 €’sed pakid ning haarasin kaks tükki kaasa. Olen neid Eestist igalt poolt otsinud – sai vahepeal pidevalt Megagame’s küsimas käidud.

WolsungWolsung – Üks väga kena mänguke minu aurupunk-kollektsiooni. Pidasin seda ka eelmisel aastal silmas, kuid kõrge hind veenis mind ümber. Küllap aga on inimesed veendunud, et mäng ei ole seda väärt (leidsin BGG’st mõned vägagi negatiivsel arvustused) ning mina sain mängu seekord 10 €’ga.

Khronos – Samuti mäng, mis kuulub nüüd minu aurupunk mängude kollektsiooni ning mida ma juba eelmisel aastal huviga kiikasin. Kahjuks aga jäi see ostmata, kuigi hind langes 20’lt 5 euro peale. Seekord sai see siiski ära ostetud just 5 €’ga.

OriginsOrigins: How We Became Human – Väga mõnus ajalooline mänguke, kus varased homo rassid üritavad areneda tsivilisatsiooniks. Tahtsin seda juba eelmisel aastal osta, kuid kuna autorit ei olnud kohal, siis jäi see ostmata, kuna ta paitsis niivõrd nišimäng, et autogrammiga on see palju vingem. Kahe euroga sain ka mängu laiendi.

Modern Art – Uus Pegasus Spiel kujundusega.

pocket_rocketsPocket Rockets – Väga lahe pisike kaardimäng hispaanlastelt. Seda oleme ilmselt kõige rohkem Essenist peale mänginud, kuna see mahtus ära praktiselt igale kiirtoidukoha lauale ning oli piisavalt kiire. Mängisime seda ka Riias kahe noore neiuga, kes tulid Inglismaalt tagasi Eestisse.

Millenarocca – üpriski vana mäng, mis Tella soovil sai 3 € eest ostetud. Tundus üpriski huvitav…

world_warThe First World War – Oksjonilt ostetud mäng, mille sain 16 €’i eest. Õnneks siiski inglisekeelne 😀

Suurematest asjadest on kõik. Sai veel kogemata kaasa haaratud üks laiend mängule Warriors ja Soome Talvesõja laiend Panzer Grenadier‘ile. Eks siis järgmine aasta teab, mis osta tuleb 🙂

Ilgelt äge oli, kuid tagasitulek tüütas ära, kuna olime praktiliselt kaks ööpäeva jala peal, kuid mis tahta, kui päev enne ärasõitu hakata tagasisõidule mõtlema.

Järgmine aasta hakkame varakult planeerima…

Pühapäev ja tagasisõit Eestisse

Posted in Üritused with tags on 28. oktoober, 2009 by Ove

IMGP3703Pühapäev algas suure segadusega, kuna vahepeal oli ju kella keeratud ning meil polnud aimugi, milline meie kelladest võis õige olla. Pärast hotelliarve klaarimist põrutasime tagasi messile, et viimasest päevast kõik võtta.

Oma imestuseks avastasime, et rahvast oli kõvasti vähemaks jäänud – eelmisest aastast mäletan ikka rämedat summa viimasel päeval. Aga see ei olnud ka ainuke muutus. Erinevalt messist 2008 ei märganud ma mänguhindade totaalset langemist. Ahnus võidab vist siiski 🙂

IMGP3707Uurisin kõvasti miniatuuride erinevaid hindu ning tootjaid. Selgus, et mitte kõik ei tooda rämekalleid plastjunne, nagu Games Workshop, vaid on ka ettevõtteid, mis pakuvad suht odava hinnaga võrdlemisi head kvaliteeti.

IMGP3709Spetsaalselt Vintsule tehtud pildilt on näha, kui suur on messil pakutav LARP-varustuse valik. Ning pildil on vaid üks putka… Vastavalt rahakoti paksusele saab endaga kaasa osta turvisetükke (kiivrid, kürassid, jala- ja käeturvised) relvi ja kõiksugust muud träni.

IMGP3714Kuna messil selgus suurepärane asjaolu, et me ei peagi tagasi sõitma läbi Frankfurdi, oli meil jätkuvalt kõvasti aega ning ka pisu rohkem raha. Messi lõpus pidime 6 tundi ootama rongi, mis meil Kölni viiks. Otsustasime selle täita Esseniga tutvumise ning uute lauamängude uurimisega. Suht rongijaama lähedalt leidsime laheda kohviku Syracruse, kus sai kolm tundi istutud ning kohvi joodud. Seal kuulsime raadiost ka uudist messi kohta, mille kohaselt (kui me saksa keelest õigesti aru saime) käis sel aastal messil üle 150 000 inimese…

IMGP3724Tundus, et pühapäeval avati ilutulestikuga ka Esseni miski valgusfestival, mille raames oli Essen tõsises valgusemöllus. Viimasel pooltunnil oma rongi oodates tülitas meil üks kodutu, kes täiesti normaalses inglise keeles küsis meilt pisu raha. Ütlesime talle viisakalt, et meil raha pole ning pakkusime talle hoopis võileiba, mille ma just valmis olin saanud. Seepeale ütles tüüp, et ta musta leiba süüa ei saa ning lahkus…

IMGP3730Kölnisõiduks valisime kõige aeglasema (ja ka kõige odavama) rongi, mis võimalik. See andis meile poolteist tundi uneaega, mis kulus suht ära. Kölni rongijaamas tuli taas kord passida, kuna jõudsime sinna pool 2 öösel. Õnneks olid seal mõned kohad täitsa lahti, mis tähendas, et sai kohvi ning mängida. Kaks tundi lasti meil Burger King’is olla, kuid selle sulgemisel kolisime rongijaama põrandale (mis oli üllatavalt puhas) filmi vaatama. Tella tudus pisu, kuid mina üritasin esialgu miskit Vietnami sõjast filmi vaadata, kuid selle tüütuksmuutumisel vahetasin “kanali” miski teismeliste stereotüüpsele rappimisele.

IMGP3759Kusagil kuue ajal hakkas rongijaam sujuvalt inimestest kihama ning meidki aeti turvade poolt põrandalt ära. Kinnitasime kohvikus keha, jõime kohvi ning suundusime Reini jõe äärde.

IMGP3763IMGP3771Jõel käis kõva sagimine – praamid vedasid mööda jõge kaupa ja lõbusõidulaevad hakkasid vaikselt kundesid peale võtma. Leidsime natuke kaugemalt ka skulptuuripargi, kuid kahjuks oli see kinni…

IMGP3782Leidsime ka veinimuuseumi, mille katusel paiknes viinamarjaistandus. Aga ma ei kujuta ette, kuidas Kölnis inimesed oma prügimajandusega hakkama saavad, kuna enamus prügikaste olid remondis… :/

IMGP3779Kölnist põrutasime 15 € eest edasi Frankfurt-hahn’i lennujaama. Seal veel 5 tundi oodata ning kaheksaks jõudsimegi Riiga… Seal oodata, kolm tundi sõita ning poole kuue ajal saime rahulikult Tootsis magama minna.

Tallinna tagasi jõudes teen ka kokkuvõtliku posti reisust…

Düsseldorf ja 1. päev Essenis

Posted in Üritused with tags on 23. oktoober, 2009 by Ove

IMGP3595Hoiatus! – Järgnev ei ole väljamõeldis vaid põhineb läbielatu taastamisel võimalikult tõepärasel moel!

Riiga on lihtne minna. Sellega saab igaüks hakkama. Sealt edasi lennujaama saada pole kah väga keeruline. Tuleb vaid välja mõelda, kuidas töötab Riia ühistransport või maksta end vigaseks takso esi- või taguistmel. Loomulikult on võimalik ka enda närve süüa läbi Riia sõitmisega, kuid sellisel juhul tasub ära 60-km ring ümber Riia… Meie ei teadnud mõhkugi ühistranspordist, raha meil ka ei olnud ning autotki ei paistnud tagataskust välja. Õnneks oli meil vähemalt Tiina, kellega me juhuslikult Riias bussi pealt maha astudes tutvusime. Tema vähemalt teadis, millega kuhu minna tuleb ning tegi meile isegi piletid lennujaama välja (igaüks oli miski 16 eeku).

IMGP3562

Tema oli muidugi veel õnnetum kui meie, kuna tema lend väljus kolm tundi pärast meid… ja meie pidime juba 4 tundi ootama. Õnneks paelus minu tähelepanu Esseni müügiputkade nimistu, kuhu ma tegin märkmeid, mida kindlasti vaadata tuleks, ning neiud naelutas pikaks ajaks paigale film Jumper (Hüppaja – minu arust täiesti hirmigav film).

Edasi oli lend… Mina magasin. Üles ärkasin kusagil Saksamaa südames, kus maapinnal oli näha vaid tuledemeri ning ringisiblivad autod. Võimas! Öösel lend tasub end vähemalt selles osas ära…

Maale jõudes oli hirmus vaev leida õige tee hotellini. Ning kuigi sinna oli vaid hädine 4 kilti, suutsime me Düsseldorfi lennujaamast väljudes esimese asjana ära eksida. Osalt oli muidugi süüdi ka ilgelt kehv kaardirisu (googlist võetud), millele olid kantud vaid suuremate tänavate nimed. Lõpuks leidsime me ühe tegelase, kellelt nõu küsida… Ta vaatas kaarti, vangutas pead ning ütles, et läheme tema autosse, ta vaatab GPS’ilt ja viskab meid ära… No miks mitte. vähem kui poole tunni pärast saabusime hotell Diplomat’i ette… Mis sa oskad öelda – korjatakse peale täiesti suvalised tegelased ning viiakse lambist kuhugi linna südamesse…

IMGP3572

Järgmine hommik u. kell 9 alustasime Düsseldorfist teekonda Esseni poole. Hotellist saime umbkaudse suuna kätte ning põrutasime trammiga Düsseldorfi raudteejaama (peamisesse, kuna seal on neid sigapalju). Piletite ostmine oli komöödia, kuna meil polnud peenraha – sai siis trammilt järgmises peatuses maha mindud, mingisse kioskisse põrgatud ning üks pisike šokolaad ostetud – makstes 10 € kupüüriga…

IMGP3590

Kuigi Düsseldorf-Essen liinil sõidavad ka rongid, mis läbivad vahemaa 25 minutiga, otsustasime 50 minti sõitva rongi kasuks – ei tea isegi miks… Igastahes sai sõidetud rõõmsalt läbi Duisburgi ja rongiaknast ägedaid asju vaadatud. Kahjuks tulid läbi akna tehtud pildid ilged käkid.

Esseni pearaudteejaamast ei ole Spiel messihall üldse kaugel. Kohale jõudes avastasime end 20 m sissepääsust järjekorra lõpus. Läks pisu aega. Mängida sai kah pisu. Sättisime end esialgu Maria laua taha ning hiljem proovisime ka Dungeon Lords‘i. Sai ära nähtud ka BGG pea-admin Aldie, kellelt ka Agricola kaardile autogramm sai noritud. Tella ostis omale rabatalunikud – mina sain Geekdo koti, kummimeeplid ning Dominioni kurgipastillid.

IMGP3611

 Oma uut hotelli kusagil Mülheim an der Ruhr’is otsima hakates põrkasime vastu ootamatut takistust. Ühelgi Esseni ühistranspordi kaardil ei olnud seda peale märgitud. Metroo sinna küll läks, kuid kaart nii kaugele ei ulatunud… Mis seal ikka – kui suur see koht ikka olla saab. Lõpuks sõitsime kohta, mille nime ma kahjuks ei mäleta. Kuna kaart oli piisavalt ebatäpne ning umbmäärane otsustasime kusagil mõitatuslikus kohas maha minna. Ei ole hea mõte… Mul kahjuks ei ole sellest pilti, mis vaade meile avanes, kuna olin piisavalt hirmul digikat välja võtta, kartes mingeid kaake, kes arenenud tehnikat nähed nuiadele sülitavad ja meid meie maisest varast eraldavad. Selgus, et see koht, kuhu me sattusime oli hullem kui Kapa-Kohila. Hea, et vähemalt kõnnitee vaheldus tänavavalgustusega – mõlemapuudusel oleks hapu olnud. Pärast tunniajast jalutuskäiku täiesti inimtühjadel tänavatel (kell oli umbes kaheksa), suutsime leida ühe tankla, kust ka kohe abi küsisime.

Kohe toodi välja suur kaart, uuriti üht ja teist pidi ning anti lõpuks detailsed juhised, kuidas kohale saada. Väljudes nägime sedasama bussi, millele me pidime jõudma (ja mis käis korra tunni tagant)foori taga… Jooksime ja lehvitasime talle siis. Tüüp lükkas ukse lahti ja ütles, et mingu me rõõmsat edasi ning ärgu pileti pärast muretsegu. Pärast poolt tundi sõitu läbi pimedate metsateede, hämaraid kitsaid tänavaid ja eredalt valgustatud keskusi jõudsime kohta, mis ei olnud teps mitte see, kuhu seesamune buss oleks pidanud jõudma. Ja see oli lõpppeatus. Kurtsime siis muret bussijuhile, kes õrnalt inglise keelt mõikas ja küsisime teejuhatust. Tüüp vaatas kaarti, vangutas pead ja ütles, et viskab meid ära…. bussiga…. otse treppi. Polegi varem sedasi linnaliini bussiga eraviisilist sõidutamist saanud. Küsimuse peale, et kas sellest liialt tüli ei ole, viskas mees üle õla: “Mulle meeldib, kui on seltskond.”

Ja siin me nüüd oleme – hotellis U. Läbi koobaste draakonite poole vms…

IMGP3573

Düsseldorfis avanes kohviku ees sääne vaatamisväärsus. Oli see nüüd abinõu varastamise vastu või kuritöö tulemus… Mine võta kinni.

P.S. Panen ilmselt hiljem rohkem pilte. Praegu istun niigi mingi pisikese junni taga nagu kännuämblik…

P.P.S. Jack’iga (It’s Alive) sain kokku, kuid vanameister O’Neil’i ei olnud näha…

Võida reis Essenisse

Posted in Uudised with tags , , , on 11. juuni, 2009 by Ove

diceinfo_days_of_wonder_banner

Lauamängufirma Days of Wonder (kelle debüütide hulka kuuluvad sellised kultuslikud lauamängud nagu Ticket to ride, Battlelore ja Memoir ’44) on välja kuulutanud võistluse, mille peaauhinnaks on reis Essenisse, majutus ning hea hulk taskurahagi. Iva on luua oma rass lauamängule Small World.

small_world

Aga pisu mängust siis… Maailm, kus võitlevad oma ellujäämise pärast päkapikud, hiiglased, luukered, sortsid ja kääbikud, võib tõesti suhteliselt pisike tunduda. Kuna aga erinevaid fraktsioone on rohkem, tundub sealne situatsioon justkui 90 alguse Eesti poliitmaastik. Selles ka mängu nimi…

rassid_oskused

Mängus on 14 erinevat rassi ning 20 omadust. Igal mängul pannakse need pimesi paika, mistõttu võivad tekkida huvitavad kombinatsioonid: lendavad kääbikud, kaupmeestest rotlased, ujukhaldjad jne.

blank

Mängus on ka tühi rassi- ja omadusmärk. Võistluse iva ongi saata Days of Wonderile üks lahe ning põnev rass ning omadus. Kõigi saatnute vahel valitakse kõige ägedam ning tehakse sellest mini-laiend. Lisaks saavad parimad ka muid auhindu. Lähemalt saab sellest lugeda firma kodulehelt. Konkurents tuleb ilmselt kõva, kuid miks mitte proovida, kel ideid jagub 🙂

Kui kellelgi huvi tekib, siis reeglid saab samuti nende kodukalt.

Näitkeks on siin üks kodukootud rassike:

hydra

Aga vesikääbikud on ikka lahedad… 🙂

halfling

Kunagi kirjutan mängust ilmselt ka pikema ülevaate, kuid hetkel peab sellega leppima. Soovin edu neile, kes otsustavad oma disainioskuse proovile panna – minul kahjuks see puudub…

Kuidas kulutada palju raha aka Essen 2008 – I päev

Posted in Lauamängud, Muu kraam with tags , , , , on 29. oktoober, 2008 by Ove

Niipea kui Essenisse sõidust teada sain, tekkis mul kohe tahtmine sinna minna. Esialgu oli küll plaanis minna autodega, kuid mõned päevad hiljem sain suurepärast pakkumise oma firmast, kus aastake-kaks juba tööd tehtud. Nimelt pakuti seda tööreisina tasuta – vot nii hea on lauamängude alal töötada.

Kes veel Essenist midagi ei tea, siis Essen on üks linnake Saksamaal (Düsseldorfi lähedal), kus igal aastal peetakse maha massiivne lauamängüritus, kuhu tuleb inimesi igast maailma nurgast.

Reede öösel 0030 alustasin oma sõitu bussiga Riia poole. Pärast nelja tundi bussis loksumist jõudsin Riia lennujaama, kust istusin Düsseldorfi lennuki peale. Kuna see oli mu elu esimene lend, sai lennukis kõvasti klõbistatud ja mälu kulutatud. Paari tunni pärast Düsseldorfi jõudes avastasin ma end täiesti võõrast suurest linnast, kus kõneldi võõrast keelt ning sildidki olid väga segased. Pärast mitmeid katseid leida tee Esseni poole suunduvale rongile, leidsin lahke politseiniku, kes mind rongijaama saatis ning isegi pileti ostmisel abistas. Vastutasuks rääkisin talle legendi Ülemiste vanakesest 😀

Rongi oodates kohtasin aga sõbralikku Ameerika mängumeistrit John O’Neill’i, kes eelmisel päeval oli täpselt samamoodi ringi uidanud. Ta mõistis mu muret poolelt sõnalt ning vaid tänu tema lahkele juhendamisele jõudsime lõpuks messihallide juurde.

Vahepeal olin aga avastanud toreda tõsiasja, et minu mobiili kaart ei suutnud kohalike võrkudega sõbruneda – seega olin kõikidest täiesti välja lülitatud. Õnneks aitavad alati sigaretid ning sain ühe sigareti eest ühe laheda karvase telefoni laenata. Tõsi küll, sigaretti pakkusin ma talle alles hiljem.

Olles lõpuks messile jõudnud, läksime pärast Audriuselt saadud juhiseid Andriusega rahva sekka laiama. Esimesena võtsime ette Dr. Wood‘i putka, kus proovisime mängu Kingdom quest. Hämmastaval kombel suutsin ma võita 🙂

Järgmisena otsisime üles minu äsjaavastatud tuttava John’i, kes tutvustas meile oma väga lahedat mängu Paradice.

Pärast seda leidsime itaallased, kes seletasid meile kaht uut mängu: Medievalia ja One More Barrel. Viimases kehastavad mängijad nimelt õliparuneid, kes Iraagis mässuliste vastu võitlevad, et enda rahakotti paksemaks muuta.

Siis sai pisu ringi jalutatud ning hiiglaslik jengagi ära nähtud. Võrreldes puuriidaga, mida mina ja Mart aastaid tagasi lahendasime, oli see pisiasi.

Mänge, millest pilte sai tehtud, oli tohutult, kuid kõiki neid ei pane loogilistel põhjustel siia üles (kes tahab, võtku ühendust).

Kella seitsmest mess suleti. Andriusega leidsime end ühest vahvast baarist, kus sai õlut joodud ning lähemalt tutvutud. 🙂