Arhiiv: Economic

Agricola: Farmers of The Moor

Posted in Lauamängud with tags , , , on 2. august, 2010 by Ove

Eelmise aasta sügisel – täpsemalt 2009 aasta Esseni messiks – ilmus esimene suur Agricola laiend. Lõpuks leian minagi aega ning huvi sellest kirjutada. Eks seda mängitud on ikka palju ning igatepidi, kuid alati jäi nagu midagi puudu. Pea aastake tagasi sai tehtud küll pisike tutvustus, kuid ega sellest ometi piisa.

Eks Agricolaga üritatakse samuti võimalikult palju raha tarbijatelt välja pumbata (miski hetk müüdi 24-kaardiga Z-paki laiend e-bay’s 45 taalaga), kuid kuidagi ei taha see küündida Fantasy Flight Games‘i tasemele – nemad peaks muidugi selle eest medali saama. Õnneks on Uwe see laiend ka pisu mõistlikum, kui lihtne kaardipakk ning pisu reegeldust. Tegu on laiendiga, mis annab Agricolale üpriski teise ilme. Vanast olin minagi juba ära tüdinenud, kuid koos rabataludega muutus see taas talutavaks… Mis seal siis on?..

Üks asjalikumaid lisasid (minu meelest) on alustuskaardid. Mängu alguses kätte jagatuina näitavad nad ära, millisel talu maatükil asub mets ja millisel soo. Enam ei saada vaid heinamaadega talu. Selline pöörang lisab mängule kõvasti reaalsustunnet. Enam ei künna oma põldu suvalisse kohta, vaid pead nagu saunik Madis soode kuivendamiseks kraave läbi Oru Pearu maade kaevama. Metsagi pead korralikult kärpima, kui tahad, et loomadel ninaesist oleks.

Õnneks ei ole eelmainitud tööd tühja loopimine, vaid tasuvad end ka ära. Sohu kraavi kaevates saab kõik turbamättad kenasti kõrvale panna, et neid talvel hea ahju alla oleks loopida. Metsa võid sa ehituspuu ahnuses maha võtta või lihtsalt tule otsa panna… Niiöelda (h)alepõllundusega tegeleda. Vahel võib ka Punamütsike ära eksida – eks siis tema käest saab hea malakaga söögikorvi kätte!

Et lastel-naistel hea soe magada oleks, toob laiend juurde uue ressursi – kütuse. Pärast iga lõikust tuleb vastavalt maja suurusele küttematerjali ära anda. Selleks sobivad nii kraavide kaevamisest kõrvale pandud turbamättad, kui ka metsast toodud kuuselatid, millest sa tegelikult plaanisid järgmine kevad karjamaale tara ümber ehitada. Küttematerjali mure ajendab ka võimalikult kiirelt oma maja ümber ehitama – maakivist maja kõrval tahab puithurtsik kole palju kütmist. Lisaks sellele tahavad ka köögikolded kütmist…

Laiend annab juurde ka hea paki pisikesi taluuuendusi. Kuna juurdetulnud nänni on üpris kõvasti, siis tasuvad need kaardikesed end täiesti ära. Näiteks saab nüüdsest hea õnne korral ehitada endale parve, turbast katuse, kiriku või isegi viinaköögi. Üpriski palju on edasiantavaid kaarte…

Ma mäletan, et keegi, kellega ma koos mängisin, mainis, et suuremad taluuuendused on täiesti mõttetud, kuna tihtipeale ei osteta ära enamust baasmängu omasidki… Üks viimane kord suutsime me peaaegu need kõik ära krabada. Igastahes on selles laiendis neid tervelt 14. Iga vana taluuuenduse alla käib omakorda kaart ning seal on mõningaid päris huvitavaid asju. Osad vähendavad su küttekulusid, mõned annavad sulle lisatoitu või -kütust ning mõned lubavad sul vahetada üht ressurssi teise vastu.

Uute loomadena on lisatud hobused. Need elajad on nii punktide lugemisel kui ka muidu üpriski kasulikud. Esimesel juhul annavad nad tervelt ühe punkti pea kohta ning teisalt on nad tihtipeale mingite kaartide tingimuseks. Näiteks annavad tallid sulle väga kenasti toitu niikaua, kuni sul on vähemalt kaks hobust. Hobusega saab ka turvast kraavi äärest ära tuua jne… Igati kasulikud loomad. Miskipärast arvavad sakslased aga, et hobune on miski pisike (aga tubli) punnijunn – nii lamba mõõtu – kellest korralikku bratwursti ei saa…

Lisandub ka uus mehaanika – eritegevused. Need on sellised veidrad asjad, mis nagu annaks ja ei anna kah tavalise tegevuse mõõtu välja. Esiteks on neid kaarte reeglina üks vähem, kui mängijaid (erandiks kahe mängija puhul). Teiseks ei kuluta ühe neist (ja ainult ühe vooru jooksul) kasutamine Ken-Kevini käiku ära, kuid teisalt ei saa sa seda võtta, kui sul maja juba tühjaks on tehtud. Kolmandaks võid sa teiselt mängijalt tema võetud kaardi ära osta… Need kaardid on ka ainuke tee, kuidas tegeleda kraavikaevamise või (h)alepõllundusega, hobuseostmise või mustal turul käimisega.

Kokkuvõttes on tegu väga korraliku laiendiga mängule, mis mind vaikselt juba tüütama hakkas. Lisab juurde hea hunniku nänni ning luues uusi võimalusi oma talumajapidamise korrastamiseks. Nüüd tuleks vaid ära proovida kaks korda pikem mäng (iga voor läbida kaks korda), kuna mäng tõesti lõpeb täpselt siis, kui sinu perel hakkab hästi minema, seejärel versioon kauplemisvõimalusega ning siis Agricola: Land Wars (mänguversioon, kus kõigi talud ehitatakse ühe suure maalapi peale).

Ahjaa… Oma rabast võib tihtipeale väga huvitavaid asju avastada…

Share on Facebook Share

Advertisements

Before the Wind

Posted in Lauamängud with tags , , , , , , on 11. oktoober, 2009 by Ove

KaasAmsterdam – maailma kaubanduskeskus. Kõike, mida raha eest on võimalik osta, võib siit leida. Nahad ja mesi Venemaalt, veinid Itaaliast, elevandiluu Aafrikast jne. Raha liigutab nii kaupu, laevu kui ka südameid. Kuid enne järgmist mõõna peavad kaubad laevadele saama, kuna kaptenid on piraatide tõttu hirmus ega julge avamerel üksi sõita. Just seepärast on kaupmeestel vaja oma kraam kiirelt trümmidesse laadida. Seejärel aga purjed alla ja pärituulega merele…

jupidPärituul (Before the Wind) on lõbus ning pingeline kaardimäng 17. sajandi Amsterdamist, milles mängijad peavad oma kaupu laevadega teele saatma enne, kui need halvaks lähevad. Laadides oma kraami laevadele, peavad kaupmehed ka üksteise kõrisid läbi närima, napsates konkurentide eest paremad tehingud ning jättes neile vaid tühjad pihud. Samuti tuleb jälgida, et enne aasta lõppu laod tühjaks saaks ning midagi sinna hallitama ei jääks.

Tegevuskaardid

Mängu peamiseks mehaanikaks on kolm keskset kaardipakki, kust mängijad kaarte tõmbavad. Esimesest pakist (vasakpoolne) saab ressursikaarte, millega kaupu ja nendega seonduvaid tegevusi saab sooritada. Keskmises pakis on ladustamisega seotud tegevused ning viimase paki kaartidega saab üldiselt kaupu laevadele laadida või raha koguda. Igal käigul avab üks mängija mängijatega võrdse arvu kaarte. Seejärel hakkavad mängijad järjekorras kaarte haarama. Huvitavaks küljeks on see, et mängija võib valida ka kaardi, mille võttis keegi teine, tehes sellele pakkumise rahas. Kaardi võtnud mängija võib valida, kas müüa kaart pakutud summa eest ära või maksta pakkujale kõnealune summa ja jätta kaart endale.

KaubadMängus on nelja erinevat sorti kaupu – õunad, vürts, juust ja riie. Kõige väärtuslikumad on õunad, mis on ka kõige kergemini riknevad. Riie küll säilib laos kõige paremini, kuid see-eest ei ole tal väga suurt väärtust. Neid saab üldiselt esimesest pakist.

Ladu

Igal mängijal on tema väike ladu, kuhu ta saab sättida kuni kaheksa kaupa. Et kraami laevale laadida, peavad need eelnevalt kuidagi  sadama kõrvalolevasse lattu saama. Igasugune transport aga maksab raha ning peamiselt ladustamise peale kaupmeeste rahad kuluvadki. Ladustamiskaarte saab teisest pakist.

Laevad

Erinevaid kaubalaevu on kaht sorti – suured ja väikesed. Suured laevad võtavad peale neli erinevat sorti kaupa ning annavad punkte 12-20. Väikesed võtavad peale 1-2 kaubalasti ning toovad kaupmehele 5-9 punkti. Kuna laevad nõuavad väga spetsiifilisi kaupu, on suht kurb, kui sinu eest napsatakse ära just see, mille jaoks sa pikka aega nänni korjanud. Samuti üritatakse kindlasti sinu valitud kaart ära osta, kui nähakse, et suurem laadung plaanib teele minna.

RahaRaha on kaupadega sama suurte kaartidena neljas erinevas vääringus. Tänu samale suurusele saab lihtsalt peita oma tegelikku kaupade või raha arvu. Raha läheb tarvis konkurentide kaartide ülesostmiseks, enda kaartide kaitsmiseks ja kaupade lattuvedamiseks.

PooleliJust tänu vastase kaartide ülesostmismehaanikale on mäng väga põnev ning riukalik. Ühe mängija edu saavad teised võrdlemisi kiirelt koostööd tehes alla tõmmata, saates oma laevad merele, jättes liidri õunad lattu ussitama ja ässitades hiired tema juustu kallale.

TorstenMängureegleid seletas mulle eelmisel aastal mängu looja Torsten Langsvogt ise, kui Essenis kohtusime. Sealt hakkas mäng niivõrd meeldima, et sai see hoopealt kohe ka ära ostetud.  Ehk on ta ka sel aastal midagi ägedat välja mõelnud…

8/10

Täna on juhe kuidagi kahtlaselt koos. Uimane on olla hoolimata tohutust teekogusest, mida ma tänase päeva jooksul sisse olen kallanud. Üritan ka pilditöötlusprogrammidega hakkama saada, kuid nad raisad ei taha väga koostööd teha…

Agricola: Rabatalud

Posted in Uudised with tags , , , , , on 24. august, 2009 by Ove

kaasSelle aasta lõpupoole (ilmselt kusagil oktoobris) peaks ilmuma esimene mõistlik Agricola laiend. Esimene seniilmunud viiest oli Z-pakk, mis oli ettetellijate mänguga juba kaasas. Sellele järgnesid L-, Ö- ja X-pakk, mille kohta ei oska väga kosta miskit, kuna ei ole nendega lähemalt tutvunud. 2008 ilmus ka Agricola – Aastaajad, mida ei ole samuti jõudnud isiklikult proovida. Kuulujuttude järgi muudab laiend peremängu huvitavamaks, jättes suures osas mõjutamata tavamängu. Huvitaval kombel tulevad peremängu arenduskaardid….

karpUwe Rosenbergi uus üllitis lisab Agricola baasmängule mõningaid päris põnevaid vidinaid. Enam ei saa noorpaar nõnda suurepärases korras talu – heinamaa ei kõlba kohe kündmiseks ega niidud loomade pealelaskmiseks. Iga talu maal on viis metsatükki ning kolm soodmülgast. Nendega tuleb enne midagi peale hakata, kui karja aegikusse või vilja mulda tahetakse panna.

Metsatükkidest võib lahti saada alet tehes, muutes sellega metsa koheselt põllumaaks. Soodest saab kuivendamisega lahti, kaevates pehmesse turbamulda kraavid ning kasutatades väljakaevatud matrjali kütusena…

tagukaasKuna kliima “soojeneb,” tuleb lisaks toidule muretseda ka kütte pärast. Iga puidust kambri pärast tuleb lõikuse ajal anda ära ühe kütte. Savi- ning kivimaja vähendavad seda, kuid pisu kütet tuleb siiski sügiseks varuda. Kui aga kamber on külm, siis lapsed kohe haiged ning nad tuleb kündmise asemel tohtri juurde saata.

Lisandub loomulikult metsik hunnik kaarte – ameteid ja suuri ning pisikesi arendusi. Baasmängu suurte arenduste alla tulevad uued kaardid, mida võib osta, kui pealmine on ostetud. Loomadest lisanduvad hobused, mis pidid jõhkrad punktiandjad olema.

Kes saksakeelest aru saab, võib tagakaanelt täpsemalt ise lugeda…

Ja loomulikult tehakse Agricolast ka sõjaversioon:

Granaat

Estcon ’09: Metsavana – inimeseloom või loodusnähtus?

Posted in Õlu, Muu kraam with tags , , , , , , , , , , , , on 20. juuli, 2009 by Ove

Eesti ulmeühingu selleaastane kokkutulek leidis aset Taevaskoja puhkemajas. Reedel jõudsime kambaga (mina, Metsavana, Priit, Xipe ja Aule) kohale miski kahe paiku ehk siis esimesena. Kuna üksi kohalolek tundus kahtlane, ei suutnud Metsavana kõhklusi rahuldada isegi perenaise kinnitus, et seal tõesti toimub Estcon. Tegime siis utsitamise peale suure sildi, lõime selle minu noaga laua külge ja läksime tee äärde inimesi ehmatama. Pärast pool-teist tundi tee ääres hüppamist jõudsid kohale Hargla, Lauri ja Trash.kogunemine

Seejärel hakkas juba vaiksel lõbusamaks minema. Inimesi hakkasid kiirenevas tempos juurde tilkuma. Aeti juttu, joodi ja grilliti. Kui inimesi meie kriteeriumite järgi piisavalt koos oli, otsustasime anda üle kingituse Trashile – eelneval aastal nõutud nikurauad.

yleandminenikurauadÕhtupoole oli viski kõrvalt mahti ka üheks IGORiringiks ning paar korda sai välja võetud ka It’s Alive.

igorLaupäeval sai ka mängu tehtud, mis vastavalt ootustele muutus täielikuks läbuks. Taibukad ning tugevad Nõukogude kosmonaudid, kelle missioon oli jõuda Marsile, suutsid poole enda elujõust hävitada juba enne punasele planeedile jõudmist. Väga vinge oli aga Priidu kõne mängu alguses, mis keelitas kosmonaute pingutustele oma kodumaa eest ning hurjutas neid lõpetama mastrobeerimist kaalutus olekus.

m2ng1m2ng2Laupäeva ööst ei soostuks väga rääkima – mainiks vaid ära põneva vahejuhtumi umbes kella kahe paiku öösel, mil veel võrdlemisi kaine olin. Metsavana, kes oli koos viskiga pikalt kadunud olnud, jõudis lõkke juurde ning selgitas häälekalt, kuidas ta tunde Tarlapiga tina pani ning temaga vennastus. Jyrka kostis seepeale, et Tarlap olevat hoopis Sindis ning tõenäosus, et Metsavana temaga viskit rüüpas, on võrlemisi ebatõenäoline. Seepeale suutis Metsavana aga hoopis käima tõmmata kõige parema mootoriga random-generaatori, hakates ajaühikus tootma tõsistes kogustes suvalist teksti. Seejärel suundus ta Rein Ott’i auto juurde urineerima ning sooritas maandumise Mandi kapotil, üritades seal hetkeks magama jääda. Loomulikult ei tulnud sellest midagi välja ning mõneks ajaks saime me nautida vaatepilti, kus Metsavana justkui peenarde vahel rohtu maast välja kakub.

Loomulikult ei saanud see kõik hästi lõppeda ning tunnike hiljem kuulsime puude tagant tõsist ööklooma häält, kui meie kallis sõber väljutas koos lõunaks söödud toiduga ka suure osa maomahladest. Mingil põhjusel tekkis paljudel huvi suu kaudu toidu eradumise vastu ning lõpuks oli Metsavana puu taga hulga publikuga… No neid oli vähemalt kaks.

Peadselt peaks tulema ka mõni pilt sellest, kuidas Trash oma kingitust hakkas öösel kandma…. ainult seda…

Laupäeval näitasid Tamur ja Mant natuke mehiseid liigutusi ja ajasid tarka juttu.

v6itlus

Üldsuse suurel survel olen sunnitud ära näitama ka kõige kaunimad pildid…

Kuna Riine oli väga tubli ning minu utsitamise peale oma pildid kiirelt üles nikerdas, siis on mul võimalus tutvustada uskumatud kaadreid laupäevasest õhtust. Jätan mõned heaga välja, kuna kardan…. Pildil siis Riine ise ning Metsavana hea sõber Valentin, kes teab uskumatult palju vene ulmest, kõiksugu maailma asjadest ning kellega ka laupäeva hommikul viskit manustades võitluskunstidest sai kõneldud.

Picture006

Laupäeva öösel sai kõigi õuduseks Trash lõpuks nikurauad selga… Ainult anaaltapp jäi nukralt ning üksijäetuna rihma otsa tilpnema – niivõrd hardcore see elu seal siiski ei ole…

Picture012Picture028

Picture018

Vägisi kiskus monitori esialgu mõraseks….

Stay tuned… Krafinna pildid on veel tulemata 🙂

Brass’ile tehakse laiend

Posted in Uudised with tags , , , on 11. juuni, 2009 by Ove

kaas

Warfrog teatas, et seoses eduka turunduspoliitikaga on Wallacel endal tekkinud piisavalt aega, et hakata nikerdama Brass’ile laiendit.

Laiendiga on lubatud kaasa lisakaarte ning võimalus viie mängija jaoks. Ootan huviga…

Anti-Monopol

Posted in Lauamängud with tags , , , on 8. aprill, 2009 by Ove

kaas

Vahel võib ka main-stream mänge arvustada. Lihtsalt, et tõestada inimestele, et mitte kõik minu mängud ei ole hyper-super-head ning mitte kõik ei saa kiita. Antud mäng on järjekordne spin-off turunduslikust geniaalsusest Monopoly, mille erinevaid versioone on erinevate kirjastuste poolt välja antud lugematul hulgal (näiteks Gay monopoly).

kaart3

Lauamäng Monopoly juured ulatuvad välja ennesõjaaegsesse perioodi aastal 1904, mil Elizabeth (Lizzie) J. Magie Phillips leiutas esimese versiooni mängust. 31 aastat hiljem patendeeris  Charles Darrow oma variandi, mis on saanud aluseks tänapäeva tohutule monopoli-laviinile. 1941 anti Briti salaluure tellimusel ettevõttes John Waddington Ltd. välja eriline versioon mängust, mis oli mõeldud Teises Maailmasõjas natside kätte langenud sõjavangidele. Lisaks tavalistele mänguosadele olid sinna sisse peidetud ka kaardid, (päris) raha, kompassid ning muud põgenemiseks kasulikud esemed. Mänge jaotas Punane rist. Mõnele sellisele eksemplarile võiks käpa peale saada…

Aga nüüd siis mängust…

jupid

Pealtnäha tundub tegu olevat täiesti tavalise monopoliga – enamus jubinad kattuvad. Mängulaual on 8 erineva Euroopa riigi linnade tänavad (sealhulgas ka Tallinna). Lisaks veel transpordiettevõtted ja gaasi- ning elektrikompanii. Samuti toimib mäng sarnaselt tavalisele monopolile kahe 6-tahulise täringuga.

kaart21

Kuid miks on mängu nimeks ANTI-monopol? Mäng on nimelt mõeldud kujutama ahnete monopolistide ja ausate konkurentide võitlust majandushammasrataste vahel. Seepärast ka kaks pakki kaarte mängulaua keskel. Monopolistid toimivad mängus täpselt tavalise monopoli reeglite kohaselt. Konkurendid aga an palju paindlikumad ning võivad toimetada hoopis vabamalt.

kaart1

Kui monopolistid saavad kruntidele (tänavatele) maju hakata ehitama alles siis, kui kogu piirkond nende käpa all on, siis konkurendid võivad ehitada täiesti suvaliselt. Neile ei ole tähtis, kas neil on antud piirkonnast 1 või 3 tänavat käes. Tasakaaluks aga ei saa vabaturumajanduses konkurentsi tõttu hindu otse lakke lükata, mistõttu jäävad konkurentide kasumid üpriski napiks ning tõusevad majade ehitamisel visalt. Lisaks saavad konkurendid ehitada ka ühe maja rohkem kui monopolistid.

kinnisvara

Väike vahe monopoliga on selles, et kui monopolid olid “ägedad” metallist mängunupud, siis siin on need asendatud plastmassist käkerdistega.

nupud

Aga miks on see parem kui tavaline Monopol? Ega väga ei olegi. Ainuke põhjus, miks seda mängu eelistada, on vahvad sündmustekaardid, mis oma illustratsioonidega on ägedamad kui paljudes teistes mängudes. Lisaks veel võimalus mängida konkurentide poolel…

kaart4

Kui tavalisele monopolile paneks muidu ühe, siis see mäng paistab vähemalt kaks korda parem:

2/10 🙂

P.S. Meil on kodus nii niiske, et kalad käivad supipotis kudemas…

imgp2003

P.P.S. Poiskene saab samuti Cthulhuga hästi läbi

poissjacthulhu

Brass

Posted in Lauamängud with tags , , , , , on 29. märts, 2009 by Ove

kaas

Tere tulemast kaheksateistkümnenda sajandi Lancashire’sse. Maailm hakkab muutuma peaagu keskaegsest ühiskonnast selliseks, mida me tunneme tänapäeva maailmana. See muutus saab nimeks tööstusrevolutsioon, kuid ajaloolastel läheb omajagu aega, et selline termin välja mõelda.

Seekordne mäng kuulub samuti auru-ajastu raudvarasse, kuid käib tihe vaidlus, kas meistriteost lugeda ka aurupungi hulka… Aga see selleks. Mängu autoriks on Martin Wallace, kes on kujundanud näiteks Railroad Tycoon’i, Runebound’i ja Conquest of Empires. Reegliraamatuks on taas 33 leheküljene eepos, kuid esimeses ehmatusest üle saanuna avastasin, et see hõlmab endas kolme eri keelt – seega juhendi paksuseks vaid 12 lehekülge. Lohutav, eks ole… Lisaks on reeglid kirjutatud ka täiesti võimatult keeruliselt. Läheb pikalt, kuni nendest aru hakkab saama.

kaart

sissetulek

Mängulauaks on Inglismaa lääneosa, kus hakkavad toimuma  esimesed muutused tööstuste tekkimiseks. Laua vasakus servas jookseb punktirada, kuhu märgitakse mängijate punktid ning sissetulek. All paremal on villa välisturg, mille abil võivad mängijad oma villa rahaks vahetada. Turunõudlus aga ei ole lõpmatu, mistõttu esimesed pakkujad saavad suure tõenäosusega suuremat kasumit. Käigujärjekord seatekse paika natuke sarnaselt Power Gridile: kes eelmisel käigul rohkem kulutas, läheb tahapoole.

blackburn

Kõik tegevused sooritatakse mingist kaardist loobumise teel. See, mis seal kaardil on, omab tähtsust vaid ehitamise puhul. Villa müümise, laenu võtmise või tee rajamisel on sügavalt savi, mis kaardile on kirjutatud-joonistatud. Kaarte on kaht sorti: kohakaardid ja tööstuskaardid. Kohakaardid lasevad mängijal ehitada antud linna tingimusel, et sinna on vajadusel võimalik tööstuse rajamiseks vajalikku sütt vedada. Tööstuskaardi abil võib mängija ehitata tööstuse suvalisse linna, kuhu viib tema tee.

kaardid

Loomulikult on oluline, et vastavasse linna üldse saaks vastavat ehitist rajada. Tööstusi on viit erinevat sorti: söekaevandused varustavad mängijaid ehitamiseks vajaliku söega, laevad annavad niisama võidupunkte, sadamaid saab kasutada villa müümiseks, rauasulatusahjud lubavad mängijatel uute tööriistade abiga arendada oma tööstusi (vajalik ka hilisemate ehitiste rajamiseks) ning villavabrikud toovad kompaniidele oma toodanguga metsikuid kasumeid.

margid

Üleval paremas servas on märgitud tööstuse hind, all vasakul on tase ning märkide teisele poolele on kantud “kasutatud” ehitise sissetulek ning võidupunktid. “Kasutatuks” saavad ehitised erinevate kriteeriumitega. Kaevanduse ja sulatusahju pealt peavad olema korjatud kõik ressursid. Villavabrikud pööratakse ümber, kui neist müüakse villa ning sadamad, kui seda villa müüakse nende kaudu. Kõik tööstused on omaette virnas – nõrgemad peal, tublimad all. Ehitamine toimub just sellises järjekorras. Enne peab 1. taseme kaevandused valmis olema, kui 2. taseme omasid tegema saab hakata.

sysi

Nagu vist juba aru saada, on mängus kaht sorti ressursse: süsi ja raud. Sütt läheb tarvis tööstuste ehitamiseks. Algul küll vähem, kuid kõik hilisemad ehitised nõuavad söe olemasolu. Lisaks on sütt tarvis raudteede rajamiseks. Sütt saab vedada vaid mööda teid – pole oluline, kelle see kuulub. Rauda on tarvis hilisemate tööstuste tarbeks ning sellega saab tööstusi arendada (tõstad lihtsalt kuhja pealt ära).

track

Kui kaardilt on ressursid otsa lõppenud, on alati võimalik vedada seda välismaalt. Selleks on kaks turutulpa. Kuid ka sealt ei saa niisama võtta – nimelt peab ehitusplats olema ühendatud sadamaga. Tulpadesse saab ka varusid tagasi müüa, kuid vaid nõnda palju, et tulbad jälle täis oleks.

yorkshire

Mängus on ka kolm välist ala, mida saab kasutada sadamatena ning koguda nende ühendamisel võidupunkte. Nendeks on Šotimaa, Yorkshire ja Midlands.

Mäng toimub kahes voorus. Esimene esindab revolutsiooni algusaega, kus tööstused ei ole väga arenenud ning peamine transport toimub kanalite kaudu, teine lõppperioodi, kus arenenud tööstused toovad omanikele suuri summasid ning mööda maad sõidavad kiired ja rasked rongid.

arvutis

Avastasin, et läbi ZunTsu saab seda mängu ka võrgus nautida.

Kiitust väärib see mäng kindlasti. Kahjuks on ta minu jaoks liialt kiire – juba kahe tunniga on lugu läbi. Komponendid on väga kvaliteetsest materjalist, kui välja arvata libedast plastist münte. Õnneks aga vahetan viimased välja kopikatega, mis peaks oma metallsusega mängumõnu suurendama. Eks saab näha… Allkirjastatud eksemplarist jäin aga sel aastal Essenis napilt ilma.

9/10

Kes soovivad tööstusrevolutsiooni kohta rohkem teada saada, siis seda ravib viki.

Päeva nael: “See tüüp on okei. Teeme tast riigisekretäri.”                -Parlamendi spiiker presidendile, tutvudes Lindsay’ga.