Arhiiv: Co-op

Filmiblogijate kokkutulek 2009

Posted in Õlu, Üritused with tags , , , , , , , , on 24. august, 2009 by Ove

grupikasSel aastal toimus esmakordselt ajaloos Eesti filmiblogijate kokkutulek. See ülisalajane riitus toimus vandeseltslaste Kalveri ja Metsavana ennastohverdaval pühendumisel sügaval metsas, kus keegi nende ebapüha rituaali tunnistada ei võinud. Õnneks on mul aga Metsavana ahvikesega, kes talle Trashi keldrist filme kokku veab, omamoodi intiimsuhe, mistõttu olin ma planeeritavast pühaduseteotusest aegsalt teavitatud.

Just tänu ahvikesele saan ma praegu teile jutustada, mis toimus seal metsikus paigas. Ju ta siis oli Metsavanale seletanud, et ma olen pime, kurt, tumm ning ka vist neitsi ja just seetõttu sobin ma suurepäraselt nii autojuhiks kui ohvriks.

Süda hakkab puperdama, kui ma proovin mõelda neile õõvastavatele hetkedele, mil ma pidin selles jubedas kohas viibima, ümbritsetuna inimestest, kes oma blogide edukuse tagamiseks olid müünud oma hinged. Seetõttu ma parem jätan kirjutamise ning jagan pildikesi…

essa_ettekanneEsimest riituslaulu alustas Mannu, kes loitsis päeva ööks, et pimeduse teenrid saaksid välja tulla.

Mannu_teine_ettekanneLaulmine läks üleks tantsuks, mille käigus tapeti ka must kukk ning laotati see restile Nimetutele esimeseks ohvriks.

Trashi_ettekanneVandeseltslane Trash selgitamas Valguse olemust teispool Pimedust. Maas võite märgata väikesi roomavaid ebardeid, mis on inimeste poolt unustusse vajunud loitsudega muudetud õllepudelite kujuliseks.

Metsavana_libedikVandeseltslane Metsavana, kes olles joonud poodud kitse sapivedelikku, üritas ühe loitsutu all oleva ebardiga kontakti astuda. Selle peale hakkas ebard oma suust (mis loitsu all meenutas pudelikaela) valget vahtu välja ajama ja ega Metsavanagi maha ei jäänud – nii nad siis vahutasid seal…

KalverPeapreestri rolli täitev Kalver aga suhtles samal ajal Peemoti endaga…

Soprano_ettekanneVandeseltslane Soprano seletab teistele pühendatuile, milline peab olema tõeline neitsi ning millist neist on parim ohverdada..Rixxi_ettekanneSamal ajal seletas Rixx huvitanuile, kuidas kõige parem on teise sureliku hinge endale saada.

NoupidamineKuna tänu Priidu läbematusele suutsin ma enne ohvritalitust süütuse kaotada, tuli kiirelt korraldada nõupidamine, et määrata uus ohver.

Fletchu_tuliUueks ohvriks valiti varakult langenud Trash, kelle peal saadeti riitust korda saatma noor ning kogenematu altaripoiss Fletchu, kes sai aga asjast hoopis valesti aru, sooritades Trashi kohal hoopis teistsorti ebapüha toimingut – sellest ka see rätik tema peos…

hommikHommikul olid kõik küll väsinud varajaste hommikutundideni kestnud sabatist, kuid suutsid siiski taastada oma inimliku keha. Võiks lausa arvata, et tegu on tavaliste inimestega….

Riskin küll oma hingega, nimetades nimepidi need 10 Pimedusest rüvetatud olendit, kuid loodan, et minu sõnad päästavad vähemalt kellegi elu: Peapreester Onu Kalver, Verepeekri hoidja Metsavana, Pimeduse pahem käsi Trash, Rituaalimeister Priit, Hingevaras Rixx, Kukepüüdja Xipe, Ohvritalitaja Soprano, Väljakutsuja Juurak, Loitsulausuja Mannu ning altaripoiss Fletchu.

2 ja pool tundi tähelaevas!

Posted in Üritused, Mängimised, Muu kraam, Rollimängud with tags , , , , , , , on 1. august, 2009 by Ove

Huvitav, paljud minu blogi lugejatest on lugenud raamatut “220 päeva tähelaevas?” Oli teine suht huvitav raamat 50’ndate aastate paigust, kus Nõukogude teadlased lendavad Veenusele ning Marsile… Sellest võib lugeda lähemalt Metsavana blogist, kes aastake tagasi jutustusest väga hea ülevaate kirjutas.

220

Tänane post aga räägib samateemalisest rollimängust selle aasta Estconil, mille ma inimeste tungival soovil siia kirja panen…

Läbi ajatu tühjuse kihutas tähelaev punase planeedi Marsi poole. Veel eales varem ei olnud õnnistanud selle pinda Nõukogude inimese jalg, rääkimata siis pesemata kapitalistliku riigi sõdaplaaniva ühiskonna liikme jäsemest. Punane planeet vaid ootas revolutsiooni oma pinnal, mis tooks kauni Kommunismi oma sünnihällist Maalt välja.

Mäng algas raketoplaanil “Punane Neva” punanurgas, kus laeva poliitohvitser Kostja Utotškin meeskonnale julgustavat kõnet Nõukogude edusammudest teaduses ning manitses neid hoiduma mastrobeerimisest, mis väsitab keha ning vaimu, viies sellega tegeleva isiku personaalsesse anarhiasse. Ei läinud kaua, kuni esimene meeskonnaliige, Ippolit Miljukovitš, alkoholi tarbimise pärast kapten Oleg Nikolajevitši määruse kohaselt kartsa saadeti.

Lisaks ennistmainitutele on suure ja vägeva Nõukogude liidu poolt teaduslikule retkele saadetud ka kahtlase poliitilise minevikuga astronoom Aljoša Fjodorovitš, uudishimulik ning alkoholimaias ajakirjanik Patja Aleksandrovitš, täidlase võitu bioloog Tatjana Valentina, kaunis tehnik Anna Tsesarskina, kes kaotas nooruses ammusel tsaariajal Uurali uraanikaevandustes nii ninaluu kui ka süütuse ning suur ja heasüdamlik Jevgeni Korillovitš, kes on hullupööra kaunisse Annasse armunud.

kaartKuna terve lennu jookul ei olnud bioloogil Tatjanal ega geoloogil Ippolitil miskit teha, panid nad armutult tina, kasutades vägijoogiks salaja hapnikupaaki villitud piiritust. Astronoom, kes oli nendega küll samas kajutis, kuid kelle käed-jalad tööd täis olid, kartis Ippoliti, kes lubas kaebamise korral talle korraliku keretäie anda. Aga kuna seltsimees Ippolit mängu algul kohe kartsa saadeti, oli Tatjana sunnitud jooma tüütu ajakirjanikuga.

Esimese asjana teatas pardakompuuter Vera, et reaktori kütusevardad on lõppemas. Selline asi oli ennekuulmatu, kuna plutooniumvarrastest oleks pidanud jätkuma ka Uraanile sõiduks. Asja kontrollima läinud tehnik Anna leidis näidiku, mis rääkis Vera jutust igati mööda, igati korras olevat. Vardad olid peaaegu puutumata. Mõne hetke pärast libises Vera väljundterminalist sedel, millel seisis: “Parandus. Reaktori kütuse näit 98% algsest.”

Meeskond kehitas õlgu ning jätkas oma tegevust. Järsku raputas miski tugevast Punase Neva keret. Poliitohvitser Kostja, kes ainukesena ei suutnud kusagilt kinni haarata suutis nii õnnetult kukkuda, et kaotas teadvuse, misjärel viidi ta kiirelt magalasse pead siduma. Veralt aru pärides selgus, et laeva vahetust lähedusest oli möödunud asteroid, riivates  keret ning rebides küljest parema navigatsioonistabilisaatori. Miks küll sellest ohutus kauguses teada ei antud, jäi hetkel selguseta, kuid hiljem asja uurides leiti, et raadiosensorid, mis ettejäävaid kehasid peaksid tuvastama ning neist teada andma, olid läbi põlenud. Koos nendega olid läbi põlenud ka andurid, mis oleksid pidanud teada andma raadiosensorite läbipõlemisest.

IMG_2586_imagelarge

Kokpitis tekkis kohutav kaos, kus kapteni käskude kõrval leidsid end Jevgeni ning Anna üksteise embuses… Ärganud poliitohvitser aga hakkas meeskonnaruumis ükshaaval meeskonnaliikmeid üle kuulama. Kohates koridoris purupurjus ajakirjanikku, otsustas Kostja kõrvaldada sellise häbipleki Nõukogude raportitest, haarates püstoli järele ning kihutades Patjale kuuli kõhtu. Tekkis veel suurem segadus, kus kapten Oleg üritas sundida vastupuiklevat geoloogi laevast välja ronima purustatud stabilisaatorit parandama. Kogu selle mäsu käigus jätkus vaid Veral tähelepanu märkama, et Punane Neva on jõudnud Marsi vahetusse kähedusse ning alustas hoiatamata pidurdamist.

Kuna meeskonnaliikmed keeldusid üksteise järel ronimast laeva, mis sõitis kiirusega 30 km/sek, kaitsvast kerest välja, proovis kapten karmimaid meetmeid. Haarates relva üritas ta maha suruda tärkavat mässu. Läks kohutavaks rüselemiseks, mida ei suutnud taltsutada isegi Marsi gravitatsioonivälja jõudmine ning Vera teade, et vastavalt plaanile alustatakse laskumist. Mõned hetked hiljem tungis Punane Neva Marsi punastesse düünidesse.

estcon_krafinna_271_imagelarge

Põrutusest hoolimata jätkasid Nõukogude kangelased taplemist. Kuulid lendasid, verd purskus nende tekitatud haavadest, pudeleid löödi roosideks, et nendega ebaseltsimehelikult teisi kommuniste vigastada. Järsku kostus väljastpoolt laevakere tume mütsakas – seejärel teine, mis lennutas eest laeva lüüsiukse, mille järel sõitis USA lipu lehvides Nõukogude raketoplaani poolenisti sisse väike tank. Selle järel laeva sisenenud Ameerika kosmonautididele avanenud pilti on kirjeldanud retke kaasateinud ning sealjuures ellujäänud mereväelane John Hammond: “Kogu laeva põrand oli täis purukspekstud pudeleid, mille keskel vedeles kuulihaavadega keha, kes pagunite järgi oli ilmselt kapten. Laeva politruk lebas purukslastud kõriga maas, ikka veel tõmmeldes. Ühel paksul tädikesel oli käes veel suitsv püstol, millest ta meie pihta tule avas.”

Mitte kõik laevatunginud kapitalistid ei olnud sarnaselt Hammondile reamehe staatusest. Kindral O’Neill, kes isegi skafandrit kandes ei suutnud loobuda oma medalitest, heitis laeva sisemusse tekkinud kaosele pilgu sisistades põlglikult: “Kuradi kommunistid,” ning süljates nende poole, hoolimata oma klaaskiivrist. Teiste tähelepanuväärsetest isikutest oli kosmosereisi kaasa teinud ka üdini kapitalistlik multimiljonär Jean Montgomery, kelle kiivritihendite vahelt imbus Marsi rikkumata atmosfäri sinakat suitsu. Kirgliku suitsumehena ei suutnud ta jätta skafandrit selga tõmmates läitmata üht sigaretti.

ms1fq2_7Niipea kui Nõukogude kosmoselendurid märkasid uut märklauda, avati tuli. Ameerika kapten andis käsu kõik elusalt kinni võtta, haarates ise sealjuures automaadi ning avades tule…. miljonär Montgomery pihta, karjudes ise: “Maha paksud kapitalistid!!!” Montgomery hakkas seepeale röökima, et tal on palju Ameerika dollareid, üritades meeleheitlikult leida skafandritaskuid, kus ometi pidi olema mõni patakas rohekaid rahatähti…

Umbes sinnamaani ma seda läbu kannatasin. Siis jooksid ka minul juhtmed kokku ning hoolimata protestist otustasin ma mängust eemalduda. Loomulikult ei keelanud keegi inimestel edasi mängida. Selle mõne tunni jooksul poetasin ma vaid mõne sõna – ülejäänud tegid mängijad ise…

Kuna julgelt kaks nädalat on möödunud eelpool märgitud sündmustest, siis võtan kogu vastutuse muudetud, vahelejäetud või juurdepandud sündmuste eest endale.

Estconi LARP oli päris vahva… 🙂

lapr

Vahepeal aga hakkasin remonti tegema. Tore üllatus, kui selle käigus avastad, et kraanikausist, mida sa üritad üles panna, jookseb vool läbi:

ElekterJa muidugi oli vinge avastus tapeedi alt välja koorunud 1932 aasta ajalehed “Meie Maa,” millest ma mõningad tükid võrdlemisi tervelt kätte sain. Proovin neid lähipäevil ka sisse skännida…

Saksamaa_relvastub

Estcon ’09: Metsavana – inimeseloom või loodusnähtus?

Posted in Õlu, Muu kraam with tags , , , , , , , , , , , , on 20. juuli, 2009 by Ove

Eesti ulmeühingu selleaastane kokkutulek leidis aset Taevaskoja puhkemajas. Reedel jõudsime kambaga (mina, Metsavana, Priit, Xipe ja Aule) kohale miski kahe paiku ehk siis esimesena. Kuna üksi kohalolek tundus kahtlane, ei suutnud Metsavana kõhklusi rahuldada isegi perenaise kinnitus, et seal tõesti toimub Estcon. Tegime siis utsitamise peale suure sildi, lõime selle minu noaga laua külge ja läksime tee äärde inimesi ehmatama. Pärast pool-teist tundi tee ääres hüppamist jõudsid kohale Hargla, Lauri ja Trash.kogunemine

Seejärel hakkas juba vaiksel lõbusamaks minema. Inimesi hakkasid kiirenevas tempos juurde tilkuma. Aeti juttu, joodi ja grilliti. Kui inimesi meie kriteeriumite järgi piisavalt koos oli, otsustasime anda üle kingituse Trashile – eelneval aastal nõutud nikurauad.

yleandminenikurauadÕhtupoole oli viski kõrvalt mahti ka üheks IGORiringiks ning paar korda sai välja võetud ka It’s Alive.

igorLaupäeval sai ka mängu tehtud, mis vastavalt ootustele muutus täielikuks läbuks. Taibukad ning tugevad Nõukogude kosmonaudid, kelle missioon oli jõuda Marsile, suutsid poole enda elujõust hävitada juba enne punasele planeedile jõudmist. Väga vinge oli aga Priidu kõne mängu alguses, mis keelitas kosmonaute pingutustele oma kodumaa eest ning hurjutas neid lõpetama mastrobeerimist kaalutus olekus.

m2ng1m2ng2Laupäeva ööst ei soostuks väga rääkima – mainiks vaid ära põneva vahejuhtumi umbes kella kahe paiku öösel, mil veel võrdlemisi kaine olin. Metsavana, kes oli koos viskiga pikalt kadunud olnud, jõudis lõkke juurde ning selgitas häälekalt, kuidas ta tunde Tarlapiga tina pani ning temaga vennastus. Jyrka kostis seepeale, et Tarlap olevat hoopis Sindis ning tõenäosus, et Metsavana temaga viskit rüüpas, on võrlemisi ebatõenäoline. Seepeale suutis Metsavana aga hoopis käima tõmmata kõige parema mootoriga random-generaatori, hakates ajaühikus tootma tõsistes kogustes suvalist teksti. Seejärel suundus ta Rein Ott’i auto juurde urineerima ning sooritas maandumise Mandi kapotil, üritades seal hetkeks magama jääda. Loomulikult ei tulnud sellest midagi välja ning mõneks ajaks saime me nautida vaatepilti, kus Metsavana justkui peenarde vahel rohtu maast välja kakub.

Loomulikult ei saanud see kõik hästi lõppeda ning tunnike hiljem kuulsime puude tagant tõsist ööklooma häält, kui meie kallis sõber väljutas koos lõunaks söödud toiduga ka suure osa maomahladest. Mingil põhjusel tekkis paljudel huvi suu kaudu toidu eradumise vastu ning lõpuks oli Metsavana puu taga hulga publikuga… No neid oli vähemalt kaks.

Peadselt peaks tulema ka mõni pilt sellest, kuidas Trash oma kingitust hakkas öösel kandma…. ainult seda…

Laupäeval näitasid Tamur ja Mant natuke mehiseid liigutusi ja ajasid tarka juttu.

v6itlus

Üldsuse suurel survel olen sunnitud ära näitama ka kõige kaunimad pildid…

Kuna Riine oli väga tubli ning minu utsitamise peale oma pildid kiirelt üles nikerdas, siis on mul võimalus tutvustada uskumatud kaadreid laupäevasest õhtust. Jätan mõned heaga välja, kuna kardan…. Pildil siis Riine ise ning Metsavana hea sõber Valentin, kes teab uskumatult palju vene ulmest, kõiksugu maailma asjadest ning kellega ka laupäeva hommikul viskit manustades võitluskunstidest sai kõneldud.

Picture006

Laupäeva öösel sai kõigi õuduseks Trash lõpuks nikurauad selga… Ainult anaaltapp jäi nukralt ning üksijäetuna rihma otsa tilpnema – niivõrd hardcore see elu seal siiski ei ole…

Picture012Picture028

Picture018

Vägisi kiskus monitori esialgu mõraseks….

Stay tuned… Krafinna pildid on veel tulemata 🙂

Battlestar Pegasus

Posted in Uudised with tags , , , , on 13. juuni, 2009 by Ove

kaas

Mõned päevad tagasi kuulutas FFG, et Battlestar Galacticale valmib laiend.

Peaaegu pool aastat, mis järgnes Kaheteist Koloonia hävitamisele, kaitses Battlestar Galactica viimseid inimkonna esindajaid. Kuid siis saabus lunastus Battlestar Pegasuse näol. Olles Galacticast kaks korda suurem, varustatud võimsamate relvapatareidega ning uue suurema Viperite ja Raptorite flotilliga, muutis see kogu laevastiku olukorra palju ohutumaks…

…või vähemalt nii nad arvasid.

Kui keegi ei ole stooriga tuttav, siis võib pilgu siia heita.

Cavil

Laiend lisab mängule kaks uut mängulauda – Battlestar Pegasus ja Uus-Caprica. Lisaks tulevad ka Cylonite pealikud ja hulk muid tegelasi…

So say we all…

For nearly half a year following the destruction of the Twelve Colonies, the crew of the Battlestar Galactica defended the last remaining human survivors. Then, all at once, salvation appeared in the form of the Battlestar Pegasus. At nearly twice the size of Galactica, with upgraded weapons batteries and a newer, larger fleet of Vipers and Raptors, the fleet was now safer…

…or so they thought.

The Black Goat of the Woods

Posted in Lauamängud with tags , , , , , , , , , on 24. mai, 2009 by Ove

kaas

Väljalõige Arkhami Teatajast:

Politsei otsib noort tütarlast, kelle pere tabas sellel nädalal traagiline õnnetus. 14-aastast tüdrukut nähti viimati Southside’ metsa sisenemas.

See hiljutine kadumine on juba kolmas, mis Arkhamis viimaste kuude jooksul on toimunud. Igal korral on ohvrit viimati nähtud metsistunud või mahajäetud Arkhami osades nagu metsad või jõesaared. Ohvrite kehasid ei ole leitud.

Perekonnad ning sõbrad ei ole jätnud lootust oma lähedasi veel näha, kuigi šerif Engle on taolise optimismi suhtes skeptiline: “Meil on alust uskuda, et kadumised on üksteisega seotud. Juurdluse lõpetamiseni soovitame pärast päikeseloojangut püsidakodanikeloma kodudes ning vältida metsi ka päevasel ajal.”

Jubinad

Järjekorras viies Arkham horrori laiend (kolmas väikese karbiga), miskeskendub sel korral  Arkhamis tekkinud Musta Kitse kummardavale kultusele. Kitseke aga ei ole mitte nõrkade killast ning nii mõnigi uurija võib ise kurjadest vaimudest vaevatuna saatusliku kultusega liituda.

asjad

Sarnaselt Kitsetalle seiklustele eelnevatele laienditelegi on karbis palju-palju uusi kaardikesi. Neist põnevaim on ka pildilolev Iidse kutsumine – ilmselt midagi kolossaalse äratuskella taolist. Naljakaim aga oli Shub-Niggurathi piim, mis on niivõrd vägeva haisuga, et toob kõik kollid kohale. Huvitav, kuidas see Shub-Niggurathi nisadest kätte saadakse – hiiglasliku lüpsikuga?

kollid

Mängule lisanduvad ka uued kollid, nagu druiid ning kitsetüdrukud, hunnik Dark Young’e ning mõned Kitsekese sigitisi. Kui nüüd aus olla, siis selliste Kurjuse käsilastega, nagu kitsetüdrukud, ühineks selle kultusega jalapealt.

Corruption

Politsei hoiatusi tasub mõnikord isegi kuulata – metsas, saarel või koopas võivad luusida Musta Kitse kultistid, kes võivad su ära neada või hoopistükis enda sekka võtta. Tumedal Kabjalisel aga on palju viise, kuidas uurijaid enda poolele vedada. Corruption-kaardid teevad üldjuhul uurijate elu võrdlemisi raskeks. Seda eriti punaste puhul. Rohelised kaardid on neile, kes on end juba kultuse siseringis tõestanud ning need pakuvad väga põnevaid asju. Näiteks võib uurija muutuda jubedalt ahneks ning peita kogu oma raha anaaltrakti, kus mitte keegi seda kätte ei saa v.a. sa ise, kuid seda raha ei anna sa ka oma võitluskaaslastele mitte.

Cult card

Kui mängija saab “Üheks Tuhandest,” saab ta igal pühapäeval (loe: millal juhtub) metsas, saarel või koopas oma sekti liikmetega kokku. Siis ei torma ta enam tegevust otsides pimesi ringi vaid võtab sõpradega mõne õlle, räägivad naistest ning lõpuks ohverdavad musta kuke või paremal juhul neitsi (muidugi juhul, kui ta õllejoomise lõpuks veel neitsi juhtub olema). Sekti sündmuste kaardid on üldjuhul healoomulised, kuid jagavad heldelt corruptionit.

kits

Heraldina on sekti kultusobjekt suhteliselt jõhker. Esiteks meelitab ta Arkhamisse koledal hulgal peletisi, jagab ohtralt corruptionit, liigutab Dark Young’e ja käib ning kaagutab Iidse ümber, üritades teda üles ajada.

raskustase

Laiend tutvustab ka viit raskusastmekaarti. Kaks neist on mängu lihtsustavad (lisavad clue‘sid või alustavad kõik mängijad õnnistusega), kaks raskendavad (mängijad alustavad neetutena või on terror level alguses juba 5 ning Mythose kaarte tõmmatakse igal käigul 2) ning üks tavaline (halligi ei muutu).

m2rk

Kuna see oli viimane karp, mille ma soetatud sain, pole seda väga mängida jõutud. Osadest reeglitest sain alles nüüd, arvustust kirjutades, sotti. Aga esemetest, millega me rohkem tutvust oleme teinud, on teinekord Väljastpoolt Maailma tuleva Kurjuse vastu võideldes täitsa abi olnud.

Metsavana soovis Arkhami kohta üht suurt koondpostitust, kuid sellega peab ilmselt ootama vähemalt sügiseni, kui suvel korralikult mängitud saab. Peab vaikselt hakkama laiendeid ühekaupa proovima – algul sai suure hurraaga kõik ühte patta lükatud, kuid nüüd hakkab paistma, et ühekaupa mängides võib asi hoopis temaatilisem tunduda. Igal juhul järgmise korrani…

Rasmus-Dagon

Kuna Shub-Niggurathi piim mulle taas silma sattus, mõtesin ära teha ammu plaanitud Iidse.

Middle-Earth Quest

Posted in Uudised with tags , , , , , , , on 17. mai, 2009 by Ove

Katkestan oma Arkhami-seeria tähtsa teadaandega!

Kui eelmisel aastal Essenis käisin, mainis Eric Knight üht Keskmaa-teemalist mängu, mis peatselt ilmavalgust peaks nägema. Prototüüp oli neil kaasas, kuid kuna ajaga oli kitsas, siis ei õnnestunud mul palumisest hoolimata sellele pilku heita. Vahepeal aga on pool aastakest mööda läinud ning olin selle väikese nüansi sootuks unustanud. Eile hilisõhtul aga Lauamängude uudiseid lugedes, sattusin trükkiläinud mängule Middle-Earth Quest.

kaas

Kolmas ajastu hakkab lõppema. Keskmaa sinine taevas on tumenemas. Orkid muutuvad päev-päevalt julgemaks ja vargid poevad välja oma urgudest metsasügavikes, haldjad on enamuses lahkunud, kui välja arvata mõningad, kes on hakanud Keskmaad armastama või kardavad tagasi pöörduda, päkapikud on tõmbunud sügavale maa-alustesse saalidesse ja kaevandusetesse, Numenori liin on aja jooksul nõrgaks muutunud ning kääbikutest pole kunagi väga palju asja olnud pimeduse jõududele vastu panemiseks.

Mäekurud on muutunud ohtlikuks. Teedel nähakse järjest rohkem võõraid, kellest kõik neist ei ole heatahtlikud. Räägitakse uuest jõust Idas. Pea-aegu ununenud kohutav nimi on taas kord lihtrahva juttudes: “Mordor.”

bilboganda

Mängu tegevus algab kolmanda ajastu 1401. aastal Maakonna kalendri järgi (aasta 3001 Gondori kalendris), mil Bilbo saab 111 aasta vanuseks ning Frodo 33. Sel saatuslikul ööl toimub murrang, mis lükkab käima kogu sündmuste ahela, mida me teame raamatu “Sõrmuste Isand” nime all – Bilbo loobub Sõrmusest vabatahtlikult. Kääbiklas möödusid aastad rahulikult, kuni 3018. aastal Sõrmusevaimud Frodot tormasid otsima. Nagu me kõik teame, lõppeb see saunaskäigu ja Frodo lahkumisega Kaljulõhe pole, kus mängu tegevus katkeb. Seega võtab Middle-Earth Quest enda alla 17 aastakest, mil Sauron on võimu Keskmaal kinnitab ning Gandalf koos Aragorniga välja üritavad nuputada, mis toimub…

descent-to-rivendell

Mäng on mõeldud 2-4 mängijale, kellest üks kehastab paharasti Sauronit ning ülejäänud kuni kolm võtavad kangelaste rolli, üritades Keskmaalt kurja välja juurida. Otsides abi raamatutest tuttavatelt tegelastelt nagu Gandalf, Aragorn, Boromir, Denethor jne, ei proovi mängijad mitte vaid Sauroni plaane nurjata vaid igalühel on ka omaenda unikaalsed ülesanded. Edukalt täidetud ülesanded annavad kangelastele teadmisi ning lahinguoskusi Varju vastu võitlemiseks. Suuremaks eesmärgiks on Gandalfi varustamine piisavate teadmistega, et ta saaks käivitada plaani koodnimega “Ühe sõrmuse hävitamine kääbiku abiga, kelle nime ei mainita (kõrvalosatäitjad päkats, kadunud kuningas, haldjas, päkapikk, mina, kääbikud ning kadunud kuninga onupoeg (kes hiljem asendati Boromiriga).”

2001_end3age

Head mängijad saavad valida viie tegelase vahel:  Rohani vapper ratsanik Eometh, kes on võimeline läbima kiirelt pikki vahemaid, Rohelaanest pärit täpsuslaskurist haldjas Argalad, Gondori ülik kaunis, ent ohtlik Eleanor, tugev ja sitke sõdalane päkapikk Thalin ning Beravor, Keskmaal paljurännanud põhja rajaleidja.

Sauronil aga on samuti palju viise oma eesmärkide täitmiseks, mida tähistavad kolm märki “juturajal.” “Sõrmus” näitab, kui kaugel on tema käsilased Sõrmuse leidmisest, “Vallutus” näitab, kui palju on Sauronil vaja värvata, et tema sõjaline jõud oleks Keskmaa vallutamiseks piisav ning “Rikutus” tähistab Sauroni edukust Vabade Lääne rahvaste pealike ning kangelaste enda poolele meelitamises.

silm
“The Dark Lord will seek to reclaim those lands that were once his. You must make sure the terrors of Angmar are not rekindled.”

Igal mängijal on oma pakk kaarte, kuhe sisse on peidetud rünnakud, kaitsed ning erimanöövrid. Mängulaual liikumine tähendab kaartide loovutamist, mistõttu kiirelt liiga kaugele rännanud kangelane võib avastada, et tema võimed kurjuse teenrite vastu võitlemiseks on tuhmunud. Lahingud on kiired ning tulised, toimudes samaaegselt valitud kaartide avamisel (ala Fury of Dracula).
jubinad

No-jah….Mõtlesin nüüd teha sellise kiire ja lühikese posti, kuid näed, mis hoopis välja tuli. Igastahes tuletas see mäng mulle eile lugedes meelde Descenti, mis oli minu meelest ilge käkk. Kui juba üks peab mängima paharasti, miks siis mitte teha vabas vormis lahe rollimäng, mitte kammitseda end laua taga toimuvaga. Aga see on vaid minu arvamus…

Kindlasti peaks selle ära proovima, et anda mängust mitte nii spekulatiivne arvamus. Pealegi maksab see ju vaid 80+postikulu taala….

P.S. See juhtub olema ka minu blogi juubelipostitus – 100 posti juba täis… 🙂

Kingsport Horror

Posted in Lauamängud with tags , , , , , , , , , on 16. mai, 2009 by Ove

kaas

Unises ududesse mattunud Kingsporti-nimelises linnakeses Massachusettsi rannikul on ärkamas iidsed jõud. Maailmadevahelised piirid, mis selles unedelummuses olevas paigas pole kunagi väga selged olnud, on hakanud ähmastuma, jättes lõhesid reaalsusekangasse, mida võib märgata isegi kaugemalolevas naaberlinnas Arkhamis.

Kuid Kingsportil on omad kaitsjad. Valvurid hoiavad teatud põhjustel sel paigal silma peal ning võimsad jõud kaljusel Kingsporti neemel võivad inimkonda aidata…eeldusel, et nendeni suudetakse jõuda. Ussidest puretud surnuaiast Keskkünkal üksildase Põhjaneeme majakani on Kingsport imedelinn neide, kes unistavad, ning ohtlik neile, kes oma unistustes liialt kaugele ekslevad.

Kingsport

Kingsporti linnake asub Arkhamist kagus. See unine, kuid ilus sadamalinn, kus kunagi randusid suured kaubalaevad ning kõrgusid laevakuurid, elatub tänapäeval peamiselt turismist.

See teine suurekarbiline Arkham Horrori laiend kujutab endast Arkhami läheda asuvat vaikset Kingsporti sadamalinnakest. Võrdlemisi sõbralikuna pakub see kontrasti Arkhamile ja Dunwichi külakesele, kus juhtub uurijatega peamiselt kõiksugu jamasid. Sarnaselt Dunwichile on ka Kingsporti kaart 1/3 põhimängu lauast, koosnedes kolmest peamisest tänavast, kuid nelja värvi asukohtadest.

syndmused

Lisaks hulgalisetele Arkhami sündmustekaartide lisale on Kingsportil ka omad kaardikesed. Nagu mainitud, on need uurijate vastu üpriski sõbralikud – mõningate eranditega muidugi.Linnas asub Köie ja Ankru kõrts, Neili poeke, kunstinurgake, kool, majakas ning linnast natu eemal asub raadiokeskus, kuhu pääseb vaid mööda kitsast laudteed. Kes seda rada järgides raadiojaamast veel edasi julgeb minna, avastab kõrgel Kingsporti neemel asuva ududesse mattunud majakese. Sinnani aga jõuavad vähesed. Linnakeses asub ka püha Elmo kogudus, mis on nime saanud meremeeste kaitsja pühaku Erasmuse järgi.

tavaasjad

Nagu teisteski laiendites tuleb koos Kingsportiga kaasa suur hulk uurijatele kasulikke kaarte. Elevandipüss on küll hea, kuid selle laadimine on aeganõudev ning laskemoon kallivõitu. Maagiliste vidinate seast võib leida uusi raamatuid, relvi ning kõike muud. Samuti lisandub peotäis uusi loitse.

maagia_asjadliitlased

Sõbraliku linnakesena on Kingsportis palju sõbralikke nägusid. Ei puudu ka Charles Dexter Ward, kes on ilmselt meile tuntud tegelase kauge sugulane. Samuti leidub sadamas hulgaliselt loomi – mõned võivad hakata lausa sabas tolknema.

liitlased1Kingsporti laiendiga kaaneb ka hulga uusi ja vahvaid uurijaid. Hiinlannast ülima enesekontrollini treenitud tapamasin, pearahakütt, äraneetud reporter, “aus” poliitik ja (ilmselt) “Kuningas kollases rüüs” mänginud näitleja on vaid pooled laiendiga juurdetulevatest uurijatest.

Rex MurphyNodens

Kui Kuningas kollases rüüs tutvustas soovi korral mängu juurde lisatavaid kurje Sõnumitoojaid, siis see laiend lisab ka Iidsete vastaseid Valvureid, kes uurijaid nende pidevas võitluses aidata saavad – appikutse peab vaid piisavalt vali ja selge olema. Kelti mere-, ravimise ja jahipidamise jumalus Nodens, Egiptuse päikese- ja sõjajumalanna Bast ja Kreeka unedejumalus Hypnos on esimesed Valvurid, mis mängule lisanduvad.

kollid

Kollidele ilmuvad kaks uut liikumisviisi – veealune ja varjuv. Luukered võivad ujuda suvaliselt ükskõik millisesse veeäärsesse paika (kas väike ideepuhang Sõrmuste Isandast või Karibiimere piraatidest?) ning libahuntidele peab enne nende võimalikku mahatapmist pikalt ajujahti pidama.

riftid

Kuna Kingsportis on kangas reaalsuse ja teste maailmade vahel üpriski õhukeseks kulunud, hakkab see järkjärgult hargnema, põhjustades lõpuks suuri lõhesid meie maailmakudumis. Lõhed on justkui ühesuunalised väravad teiste dimensioonide vahel – kollid ronivad küll välja, kuid uurijad sinna sisse pugeda ei saa. Lisaks võivad need mööda Arkhamit ringi kolistada, lastes monstrumeid lahti nii paremale kui vasakule. Ainuke võimalus neid sulgeda, on käia mööda Kingsporti ringi ning paigata maailmakangas hargnema kippunud kohti.

sinister_cards

Kui mõned mängijad soovivad lõpulahingut põnevamaks muuta, on nüüd selleks täitsa võimalus. Iga Iidse jaoks on kaasa pandud hulk lõpulahingu kaarte. Kui paharast ärkab, tõmmatakse kaart ning järgitakse sellel olevaid juhendeid. Kui tavaliselt ründavad esimesena uurijad ning siis Iidne, võib nüüd järjekord muutuda, ühe poole rünnak võib nõrgeneda või võimsamaks muutuda ning mõnel harval korral võib üks osapool oma rünnakuvõimalusest üldse ilma jääda. Pole ise kunagi kasutanud – tavaliselt on meil raskusi niikauaks ellugi jääda, et paharast saaks meiega lõbutseda…

laud

© Fidel Lainez

Üldiselt väga põnev laiend. Paljusid osasid ei ole kahjuks jõudnud proovida – osad jäävad kindlasti proovimata päris pikaks ajaks… Kuigi see ei ole see nii lahe, kui Dunwichi külake või kõiki hulluksajav näidend Vahemere kuningriigi ülikute elust, on elu Kingsportis tore ning võrdlemisi rahulik ja uurijatele kulub vahel ära väike puhkus väikeses sadamalinnas, kust puuduvad märatsevad rahvahulgad, kollesülgavad väravad (jah, Kingsportis ei ole ühtki ebastabiilset paika) ja närve rahustavad uduselt merelt tulevad loksuvad lained.