Arhiiv: Christmas

Aastavahetus lauamängudega

Posted in Üritused with tags , , , , , on 1. jaanuar, 2010 by Ove

Olen küll oma postiga pisu hiljapeale jäänud, kuid pühad libisesid üpriski kärmelt mööda ning teha oli pidevalt nõnda palju, et ei antud mahti paari reagagi maha saada. Igastahes tulevad siitpoolt minupoolsed õnnitlused uue aasta puhul…

Mängida isegi jõudis. Just pärast jõulu korraldasime Metsavana juures viina- ja jõulu-Arkhami, mille tulemusena mõned väga ära vajusid… Mäng jäi aga kahjuks pooleli, kuna iga taplemise, väravast sisse- ja väljaminekuga, terrori tõusuga ning loetlematute muude asjade puhul tuli pitsi tõsta. Kahjuks ei ole paljud nõnda karastunud… Aga põnev oli päkapikke, hullunud šoppajaid ja koolnud põhjapõtru peksta.

Aastavahetusel viibisid meil külas Vigala sepad Erik ja Kaur, kellega koos võtsime ette kõiksugu põnevaid asju alustades tina valamisest ning lõpetades rollimängudega uue aasta esimestel tundidel. Kahju, et Erik haige oli – oleks muidu ehk isegi kelgutama jõudnud, kuna lund oli ning väljas oli parajalt külm (vahepeal nii 23 kraadi alla nulli). Lõppeks sai kirja pandud ka orkide MTÜ tarvis vajaminev põhikiri… Värbame juba uusi liikmeid…

Lõpuks sai suurema seltskonnaga paar korda ka Orinis läbi mängitud. Peab tõdema, et olen selle ostuga väga rahul – mäng on tõsiselt lahe ning täpselt parajalt pikk. Esimene mäng võttis vist aega 8, teine 6 tundi. Kahjuks aga on tal mõneti väga segased reeglid ning kohati tekib tunne, et tehnoloogias ettekihutanud mängija vastu ei saa rakendada ühtegi mõjuvat vahendit. Seda tuleb kindlasti veel mängida! Tunnistan aga rahuloluga, et mõlemas mängus kestis jääaeg tänapäevani…

Mängitud sai ka aurupungist nõretav Wolsung, mis pakub silmailu oma fantastiliste illustratsioonidega. Kahjuks aga jäi see paraku ka selle mängu kõige tugevamaks küljeks, kuna hoolimata mõnest põnevast seigast, jättis ülejäänud mehaanika mind võrdlemisi külmaks. Võimalik, et tulevased mängud loovad parema mulje… või halvema…

Sain täna ka hulga uusi mänge, sealhulgas Ticket to Ride 1912 mängulaiendi (mõned on üle – kes soovib, andku teada), Ca$h ‘n’ Gun$, Tobago, Zooloretto ja palju muud… Pean midagi varsti miskit ette võtma – lae ja mängude vahel haigutab tervelt 10 cm’e tühimik…

Advertisements

Lauamäng jõuludeks ’09

Posted in Uudised with tags on 15. detsember, 2009 by Ove

Taas kord on käes aeg, mil kogu maailm hulluks läheb ning kannatamatult punases rüüs mehikest ootab. Taas kord on poed täis alandatud hinnaga kraami, et inimesed end lolliks ostaksid, et siis ülejäänud aasta jälle aasta otsa raha koguda… Taas kord hakkab kätte jõudma aeg, kus laud on lookas liha, kapsa, kartuli ja verivorstide all ning isegi kaalujälgijad lubavad endale paar suutäit rohkem. Maiustused, kuusepuu… ja loomulikult kingitused.

Ka sel aastal annab Vølundi sepikoda ära ühe mängu… Aga mitte sulle, vaid kellegile, kes seda sinu arust vajab. Selleks tuleb vaid kommentaaris nimetada isik ja põhjus, miks just talle soovid mängu saata. See keegi võib olla täiesti suvaline isik: haigeks jäänud sõber, pereliige või lihtsalt armas inimene. Valin sealt oma südametunnistuse järgi ühe isiku välja ning saadan talle sinu nimel mängu. Kui lähedusse satun, siis viin ise kohale. Kardan, et enne jõule küll mänge kätte ei saa, kuna passisin liialt, kuid ka pärast jõule on hea pakki saada…

Valida saab siis järgnevate mängude vahel:
Zooloretto (BGG)
Beowulf: Filmiteemaline lauamäng (BGG)
Pingviin (BGG)
Citadels (BGG)
TaYü (BGG)
Rolit (BGG)
Kaleidoskoop (BGG)
Rail/Road (BGG)
Kingdom Quest (BGG)
Heist (BGG)
Pickomino (BGG)
Hoppladi Hopplada (BGG)
Mecanix (BGG)
Genial (BG)
Hansa (BGG)
Mamma mia (BG)
Ticket to ride kaardimäng (BGG)
Gang of Four (BGG)
Alhambra (BGG)
Anti-Monopol (BGG)
Katani asustajad (BG)
Katani asustajad laiend Linnad ja rüütlid (BG)
Carcassonne (BG)
Mr. Jack (BGG)
Marrakech (BG)
Rök (BGG)
Sabotöör (BG)
6. Võtab! (BG)
Coloretto (BG)

Valin mängu saaja põhjuste põhjal ilmselt vahetult enne jõule. 23. detsember kõlab loogiliselt. Eelmise aasta pakkumise leiab siit.

Tänamata ei saa jätta Taibumänge, kes hoolimata majanduse madalseisust otsustas minu üritust sponsoreerida ühe nendepoolse mänguga, kui peaksite just neilt midagi valima (mängu lõpus link “BG” nende lehele).

Lohutusauhinnana on Eesti ulmekirjanike hulka kuuluv Maniakkide tänav pannud välja endapoolse pühendusega värske trükilõhnalise raamatu “Surmakarva.” Suured tänud!

Pilt on Perzo teoste seast.
P.S. Olge siis vähemalt pühade ajal teiste inimeste vastu kenad 🙂

Arkham Christmas Special

Posted in Uudised with tags , , on 11. detsember, 2009 by Ove

Kuna kohe-kohe on algamas jõulujama, siis tuleb juba aegsalt ettevalmistusi teha, et pühadeaeg igavaks ei kujuneks. Varakult peab valmis vaatama mängud, mida mängida, pudelid, mida tühjendada, kingitused, mida teistele kinkida ning loomulikult relvad, millega ennast Jõuluvana raevu eest kaitsta. Arkham ei ole pühade ajal just kõige meeldivam koht ning üht kuuli tuleb pidevalt rauas hoida, et vana ning kibestunud Püha Nikolai sind mingi hinna eest elusalt kätte ei saaks.

Kuid Jõulupäss on lasknud linna peale laiali suure hulga oma järgijaid ning inimesed on hullumas. Kõik tormavad mööda poode, ostes asju, mida kellelgi mitte iialgi vaja ei lähe… Kui uurijad ette ei vaata, võivad nemadki leida end Tiimari letist korvitäie asjadega…

Priit on hakkama saanud suurepärase lisaga Arkham Horrorile. Igavuse tõttu võttis mees kätte ja tegi hulga kolle, mis jõulumängu puhul tavalisi kurjameid asendavad. Lisaks ka veel uus iidne Satan Claws…

Arkham Christmas Special

Kui suurem huvi, siis võib alati küsida. Priidul on ka normaalmõõdus failid olemas.

JõuluÕudus vol 2

Posted in Muu kraam with tags , , on 25. detsember, 2008 by Ove

Jõulud on selline tore aeg, kus võib teha igasugu ägedaid asju… Näiteks teistele kingitusi anda ja süüdimatult komme süüa. Meie aga Elvas tegeleme natu teist sort meelelahutusega. Juba teist aastat tuleme väikese seltskonnaga kokku ning mängime miskit – see ei peaks juba enam kedagi üllatama 🙂

Eelmisel aastal sai mängitud Arkham-Christmas Horrorit. Sel korral mõtlesime aga teha hoopis rollimängulise jõuluõhtu. Umbes kümne paiku tegid JJ ja Kaitu omale karakterid ära ning mäng võis alata. Loodan, et JJ viitsib sellest natu pikemalt kirjutada, kuna mina ei viitsi… Aga mäng oli hea, õudne ning jõuluteemaline. Kahju vaid, et ma ei suutund midagi Lovecrafti-aurupungi vahelist välja mõelda, nagu alguses plaanis oli.

Kui see sai lõpetatud, oli kell juba kolm saanud ning Kaitu põgenes meie haigete mängude seltskonnast. Õnneks aga sai üles aetud järgmine mängija Mart, kellega siis seiklusi jätkasime – seekord hoopis teises maailmas.

Järgnev tekst sisaldab viiteid rassivihale ning inimsusevastastele kuritegudele. Lugeja, kes selliseid asju ei kannata võib oodata rahumeelsemat järgmist postitust.

JJ ise otsustas mängujuhtimisega käe valgeks saada ning mängijad leidsin end Teise Maailmasõja Saksamaa allveelaevast U4-117. Mina mängisin Saksa sideohvitseri leitnant Hans Gruberit ning Mart madrus Johann Schmithi. Olime just eile põhja lasknud ühe juudi põgeniklaeva ning teinud mõned propagandavõtted, kuidas saksa sõdurid uppujaid päästavad. Kui võtted tehtud said, avasime loomulikult veesolijate pihta tule, et näidata aaria rassi ülemlikkust. Pinnale tõustes märkasime mõningaid eilseid hukkunuid meie parda külge jäänud olevat. Läksime neid sealt lahti tõukama. Nautides mõnusat Vahemere tuult ning mõeldses Führerist märkas Hans aga ühe parda külge klammerdunu põues midagi. Selleks osutus ilus elevandiluust kujuke. Über-leitnant (meil ei olnud kellelgi aimu saksa auastmetest) Clense tuli samuti seda kaema ning mõne hetke pärast pistis selle rahumeeli oma taskusse. Lasukusime uuesti meresügavustesse. Hiljem aga hakkasid toimuma huvitavad ning hirmuäratavad asjad. Esiteks läks hulluks leitnant Clense, kes seletas miskit vees hõljuvatest laipadest, siis pootsmar Müller ning pärast seda hakkas juba kogu meeskond nõudma pinnaletõusu ning mõned rääkisid isegi liitlastele allaandmisest. Loomulikult on selline jutt Führeri tahte vastane, mistõttu tuli neid karistada. Otse loomulikult proovisin neid ühe kihutuskõnega Saksa riigi vägevusest ja aaria rassi võimsusest, kuid see paistis sütitavat vaid üksikuid ja lõpuks oli meil laev täis hullunud mereväelasi, kelle juht paistis olevat leitnant Clense ise. Igastahes karjus ta laeva sisetelefoni suht jaburaid asju, mis kõlasid nagu palved ning kutsusid kõiki üles järgima kutset… Kuhu täpselt jäi Hans Gruberile arusaamatuks. Kuna kapten tundus olevat kuidagi haiglane ning näitas üles nõrkuse märke, võttis noor leitnant juhtimise üle. Meeskonnast oli ustavaks jäänud selleks hetkeks vaid kahtlase genofondiga Johann Schmith. Ja kuna ülejäänud ei näidanud väga kuuletumise märke, otsustas Hans Führeri tahte maksma panna kuulipildujaga. Olles kogu koridori kuulidega üle küllanud, täis kõva kõmakas, mis tähendas laeva põhjajõudmist. Baromeetrit vaadates oleks võinud arvata, et oleme vaid paari meetri sügavusel, kuigi sellise veekihi all oleks pidanud laev kokku pigistatama justkui sidrun pihus. Illuminaatoritest nägime tohutut uppunud linna ning väikese künka otsas templit, kust paistis valgus. Pärast seda kui meie kapten oli omale kuuli pähe kihutanud ning mahalasknud mehe end liigutama hakkasid, otsustasime katsetada õnne seal templis. Varustatuna hapnikumaskidega, hakkasime templi suunas ujuma. Miski haaras aga Hansu õlast ning tagasi vaadates nägi ta sama meest, kes oli kuulda võtnud tema kihutuskõne. Kiire täägihoop näkku aga vabastas aaria rassi uhke esindaja surnud sõdurist ning pilk põhjas lebavale allveelaevale kinnitas, et ta ei olnud ainuke selline. Jäi üle vaid kiirustada. Napilt templisse jõudnuda sai Hans lõpuks aru Ühe Tahte tähendusest ning mõistis, et see, mida Führer teeb maa peal, on vaid hale vari, mis peegeldab viletsalt kogu rassipuhtuse ideoloogiat…

Parajalt pikk jutt sai. Kes minu seletusest väga palju ei jaga, võib Mardusest ise üle lugeda jutu, mille põhjal mäng sai tehtud. Autoriks ei keegi muu kui Lovecraft

Kella seitsme ajal hommikul sain ka ise magama…

Egas muud kui ilusaid ja õudsaid jõulupühi…

Hansust sai joonistatud ka lahe pilt, kuid kuna ma unustasin juhtme Tallinna, siis saab pildid hiljem üles seatud.

Christmas Horror

Posted in Mängimised with tags , , , , , on 25. detsember, 2007 by Ove

Jõulud…. Teada-tuntud rahuaeg.

Eile me seda niisama jätta ei saanud. Jõulurahu huvides võtsime peale sauna umbes 2300 aegu ette Arkham Horrori -Christmas Special: Jõuluõhtu Arkhamis. Jeesuslapsekese panime hälli magama ning kolm idamaa tarka( kirjanik Gloria Goldberg, prostituut Jenny Barnes ja rändur “Ashcan” Pete) proovisid teda leida ning jätta ta igavesse unne. Õnneks jõulumeeleolu tõttu olime vähemalt alguses kõik õnnistatud. See ei kestnud kahjuks väga kaua.

Nagu sellest kõigest vähe oleks, liikus linna pimedatel tänavatel ka saani ja suure kingikotiga jõuluvana, keda maha lüües sai kingitusi. Gloria oli ainuke, kes suutis ta kaks korda maha lüüa ning sai tema käest Tommy Guni ja palju muud head. Loomulikult tuli ta veel tagasi, nagu Arnoldile kohane. Prostituudil ei vedanud kohe üldse. Kord sai jõuluvana ta kätte, kord jäi ta Unedemaal ämblikuvõrku kinni, kuid kuulis seal õnneks linnulaulu, mis ta täie mõistuse juurde siiski jättis. Ränduri kohta on öelda vaid seda, et ta sai kirikus peksa. Nojah….

Lõpuks siiski jõulud tulid, Jeesus sündis vaatamata kõigile vapratele tegudele, mida kolm tarka korda olid saatnud, ning tõi maailma igavese rahu riigi. Isegi jõuluvana jäi ellu.

Ainuke jama oli see, et mäng venis neljale tunnile ning alles kell kolm pakkisime asjad karpi. Tegi väheke uniseks. Aga muidu oli väga naljakas 🙂

Tunnen kaasa kõigile neile, keda me kutsusime, kuid kes leidsid, et kodus on parem…