Kaks aastat mängublogi

Nõndaks… Ongi teine aasta kah möödunud sellest sügisesest õhtust (või oli see hommik – mitte ei mäleta), mil sai rumala peaga kätte võetud ning lauamängublogi tehtud. On see nüüd kellelegi kasu toonud? Mina pean oma pead vaevama ning siin düsgraafikuna koledat vaeva näha, et midagi normaalselt kirja saaks. Lugejad, vaesekesed, aga on vapralt vastu pidanud ka minu hullematele tekstidele, olgugi, et ma osasid olen psühhiaatriahaiglas, kuhu nad sattusid just sellesama blogi tõttu, korduvalt vaatamas käinud. Ei ole nende elu meelakkumine…

Kui nüüd üritaks kokku võtta kõike, mis aasta jooksul läbi elatud, ei tuleks sellel postil niipea lõppu. Igastahes sai sõpradega õlut ja ka vahel vihasemat kraami rüübatud, mille kõrvale kuulus tihtipeale IGOR või Arkham Horror (tihedamini just viimane). Sai mängitud häid, keskmisi, talutavaid ning tõsiselt halbu mänge. Nimekirja ei hakka kõrvale panema. Sai tööd tehtud, sai lulli löödud (ka siin pigem seda viimast) ning mis peamine, sai seda ka koos tehtud. Nagu allolevalt pildilt näha, tegelesime aktiivselt ka musta maagiaga – suutsime vanasarviku enda välja kutsuda… Sai käidud ka filmiblogijate kokkutulekul ning Estconil.

Aga jätkaks pisu kuivematel teemadel. Statistika:
Ega minu blogi pole just oma esimestel aastatel suuremat kuulsust võitnud – Esimese aastaga ei ületanud kuine külastajate arv kahtsadatki. Teisel aastal hakkas see aga tõusma, tipnedes juulikuus 1826 vaatamisega.
Esimese aastaga võrreldes on vaatamiste arv kasvanud kolmekordseks.
Keskmine vaatamiste arv on tõusnud 34 vaatamiseni päevas.
Tublim päev: 20. juuli, mil vaatamiste arv tõusis 319′ni.
Vaadatuim postitus: “Estcon ‘09: Metsavana – inimeseloom või loodusnähtus” – 515 vaatamist. Teisel kohal “Necronomicon” 250 vaatamisega ning kolmas “Lauamäng jõuludeks” – 177 vaatamist. Ma peaks vist rohkem Metsavanast kirjutama – ta paistab mu blogisse lugejaid meelitavat. Kõige vähempopulaarsed postid paistavad olevat Punk punker ja Pickomino kõigest kolme vaatamisega.

Kõige tublimad lugejatemeelitajad on aga Ivi (485), Metsavana (271) ja Shadow (207) – suured tänud!
Huvitavaid külastajaid on aga tulnud mujaltki. Olin meeldivalt üllatunud, kui leidsin oma blogi lingi rada7 foorumist. Mind-Flex‘i post jõudis otsapidi ka parafoorumisse, kuid ma ei ole kindel, mis põhjuselt tuleb külastamisi kaalujälgijate foorumist (ei saa sinna ligi kah, et kontrollida), kuna lauamängud ei ole just virkade spordiala.
Kõige rohkem klikke on aga tehtud Metsavana blogi suunas – 58. Vaat siit ta oma lugejad saabki…

Huvitavaks läheb aga minu blogisse juhatanud otsingutermineid vaadates: populaarseim on muidugi “sõnamäng.” Tundub, et see on eestlastele üpriski südamelähedane… Veel on ka aru saada terminitest “pesumasin,” “perioodilisustabel,” või “iisraeli lauamäng.” Täiesti juhtme kokku ajavad aga sõnad “mendid” või isegi “Poola poliitiline kaart.” Vahel üritan ma otsinguid korrata, et vaadata, mis pagana moodi just viimased terminid mu blogisse juhatavad, kuid kahjuks ei ole see mul õnnestunud. Ilmselt ei ole ma piisavalt järjekindel…

Kuid mingem nüüd natuke vähem kuiva statistika juurde: kahe aastaga olen ma jõudnud kirjutada 43’st lauamängust, jutustada peotäitest mängukogemustest ning kajastanud ka mõningase hilinemisega uudiseid lauamängumaailmast (viimast kõige vähem üldiselt). Lisaks alustasin ma Estconi tähereisiga rollimängudest kirjutamisega, millega üritan tuleval aastal rõõmsalt jätkata.

Kokku on sepikojas 130 posti, 291 kommentaari ja 113+ spam-kommentaari, mille eest õnneks wordpress oma pühapaistega kaitseb. Pole just võrreldav Trashi või Ulmeguru blogidega, kuid ega ma kõvade meeste mängumaale ronigi… Istun parem oma pisikeses urus ning haun alasi taga plaane, kuidas kõiki maailma mänge oma riiulisse saada ning seeläbi maailma valitseda.

Teise aasta algul, 16. november 2008, alustas ka teine lauamängublogi – lauamängur, kes kahjuks paistab olevat nüüdseks välja surnud. Asi ei saa olla ülepea suures konkurentsis, kuna praegu tean veel kolme blogi, kes aeg-ajalt lauamängudega tegemist teevad, jättes välja aga kõik need, kes erandkorras midagi sellest teemast kirja on pannud. Ühise põhiteemaga aga olime lauamänguri blogiga 5 kuud kolleegid. Kahju, et tal inspiratsioon või motivatsioon otsa lõppes. Sai vähemalt võidu kirjutada…

Kui tööst rääkida, siis on kahe aasta jooksul tõlgitud kokku 33 lauamängu, millest seni Eestimaale kahjuks jõudnud vaid 9. Ma ei kujuta ette, mida nad teevad minu ülejäänud tõlgetega, kui nad neid ei realiseeri – ehk kollektsioneerivad?

Pildiloleva tegelase ees pean aga vabandama, kuna lubasin talle kunagi kevadel helistada, kui Arkhamimänguks läheb, kuid kuna meie mängud on enamasti olnud väga spontaalsed ning ootamatud, siis ei ole mul olnud mahti talle helistada. Kui keegi minu lugejatest peaks teda märkama, siis võite minu eest vabandada…

Viimase aasta jooksul on tegeletud ka kõiksugu projektidega. Nekronomikon on neist ilmselt kaalukaim, kuid kõige keerulisem ettevõtmine oli Mythoseõllede lahendamine. Pärast kolmveerandit aastat seismist suutsime end niikaugele viia, et pisikese südamliku seltskonnaga laua taha istuda, õlut juua, Arkhamit mängida ning iidse käest haledalt tappa saada. Aga vähemalt suutsime me püsida lõpuni lõbusas meeleolus…

Viimasel ajal on kõik teised poolikud mängud kõrvale jäänud ning kogu energia olen ma suunanud 18EE’sse, millest peaks tulema Eesti esimene raudteemäng… Juhul muidugi, kui keegi ideed ära ei pänna. Koostöös Eesti Raudteemuuseumiga võib sellest isegi tulla midagi ägedat. Kui see enam-vähem valmis on, siis asume proovimängijaid otsima – hoidke silmad lahti!

Lisaks alustasin ma Arkham City ehitamist. Võtsin kohe alumise otsa ette ning asusin Lõunakirikut ehitama… Artfoam sobib sedasorti ehitamiseks suurepäraselt… Mitte, et viimasel ajal oleks saanud kõvasti Arkhamit mängida… Rohkem kulub mul oma mängu tuunimisele, kui selle sihtotstarbelisele kasutusele…

Ja ärge te Metsavana pakutavat viskit vastu võtke – mina korra võtsin ja vaadake nüüd, mis minuga juhtus…

Päeva mõttetera: Reaalsus – alkoholivaegusest tingitud illusioon.