Munchkin Cthulhu

Olles ise parajal määral Lovecraft’i ja temaloodud Mythose austaja, on see mäng lausa kohustuslik meie Arkhami seltskonnale. Kõigepealt pean muidugi vabandama oma kohusetundlike lugejate ees, kuna pole pikka aega kirjutanud. Kõiksugu asjad on vahel olnud ning Jaanipäev ei olnud neist sugugi kõige väiksem – kuid sellest järgmises postis….

Esiteks olgu ära öeldud, et Munchkin on suur lauamängude seeria, mis Steve Jackson Games‘i poolt välja antud (muuhulgas ka GURPS ja Chez seeria) ja mille hulka kuuluvad hammustavad munchkinid (WoD), supermunchkinid, metsiku lääne munchkinid, spioonmunchkinid ja munchkinid kosmoses (lisaks veel hulgaliselt laiendeid neile kõigile). SJG poolt on välja antud ka lauamäng Munchkin Quest…

Põhimõtteliselt võiks selle posti pealkirjaks panna ka “Kuidas me nädal aega Munchkinit valesti mängisime,” kuna minul ei olnud mahti reegleid uurida ning keegi teine seda teha ei viitsinud. Kogu mäng koosnebki praktiliselt kahest kaardipakist – portaalid ja aarded. Mängijad kolistavad mööda portaale, tappes kolle, luutides nende laipu, lüües seltsimeestele nuga selga ning minnes hulluks (vähemalt sedasi on kaanel kirjas).

Selles mängus võitlevad munchkinitest uurijad, professorid ja kultistid Mythose kollide vastu, üritades sealjuures ka mõistuse juurde jääda. Selleks kasutakse munchkinitele omaseid võimsaid relvi nagu Elder Sign’e (vanu silte), ametlikku Mythose putukamürki ja kolmeraudseid. Lisaks aitavad mängijaid tohutute koletiste vastu ka mitte-eukleidiline kaart, kalossid, kaevurikiiver ja sätitud täringud.

Loomulikult ootavad portaalide taga mängijaid ka õõvastavad needused, mis varastavad taldu, ajavad juuksed püsti, muudava mängija sugu ja pööravad sinu relvad kurjaks. Loomulikult hiilivad portaalidetagustes hämarates maailmades hirmuäratavad koletised, keda nähes mõistus vilega jalga laseb.

Nagu enamus Munchkinite puhul, tuleb õige mänguelamuse saamiseks tausta pisut tunda. Kes eales Lovecraftist kuulnud ei ole, see tõenäoliselt asja sama innukalt ei naudiks kui mõni huumorisoonega andunud fänn.

Lahe kaardimäng, mida saab taguda, kui miski tõsisema jaoks aega või viitsimist ei ole…

6/10

Puuduseks muidugi taas kord suur (160 x 235 [mm]) karp, kus sees vaid kaks enam-vähem standardmõõdus pakki kaarte ning ei mingit kaasaantud lahendust neid normaalselt lahterdada, et need segamini ei läheks…