Middle-Earth Quest
Katkestan oma Arkhami-seeria tähtsa teadaandega!
Kui eelmisel aastal Essenis käisin, mainis Eric Knight üht Keskmaa-teemalist mängu, mis peatselt ilmavalgust peaks nägema. Prototüüp oli neil kaasas, kuid kuna ajaga oli kitsas, siis ei õnnestunud mul palumisest hoolimata sellele pilku heita. Vahepeal aga on pool aastakest mööda läinud ning olin selle väikese nüansi sootuks unustanud. Eile hilisõhtul aga Lauamängude uudiseid lugedes, sattusin trükkiläinud mängule Middle-Earth Quest.
Kolmas ajastu hakkab lõppema. Keskmaa sinine taevas on tumenemas. Orkid muutuvad päev-päevalt julgemaks ja vargid poevad välja oma urgudest metsasügavikes, haldjad on enamuses lahkunud, kui välja arvata mõningad, kes on hakanud Keskmaad armastama või kardavad tagasi pöörduda, päkapikud on tõmbunud sügavale maa-alustesse saalidesse ja kaevandusetesse, Numenori liin on aja jooksul nõrgaks muutunud ning kääbikutest pole kunagi väga palju asja olnud pimeduse jõududele vastu panemiseks.
Mäekurud on muutunud ohtlikuks. Teedel nähakse järjest rohkem võõraid, kellest kõik neist ei ole heatahtlikud. Räägitakse uuest jõust Idas. Pea-aegu ununenud kohutav nimi on taas kord lihtrahva juttudes: “Mordor.”
Mängu tegevus algab kolmanda ajastu 1401. aastal Maakonna kalendri järgi (aasta 3001 Gondori kalendris), mil Bilbo saab 111 aasta vanuseks ning Frodo 33. Sel saatuslikul ööl toimub murrang, mis lükkab käima kogu sündmuste ahela, mida me teame raamatu “Sõrmuste Isand” nime all – Bilbo loobub Sõrmusest vabatahtlikult. Kääbiklas möödusid aastad rahulikult, kuni 3018. aastal Sõrmusevaimud Frodot tormasid otsima. Nagu me kõik teame, lõppeb see saunaskäigu ja Frodo lahkumisega Kaljulõhe pole, kus mängu tegevus katkeb. Seega võtab Middle-Earth Quest enda alla 17 aastakest, mil Sauron on võimu Keskmaal kinnitab ning Gandalf koos Aragorniga välja üritavad nuputada, mis toimub…
Mäng on mõeldud 2-4 mängijale, kellest üks kehastab paharasti Sauronit ning ülejäänud kuni kolm võtavad kangelaste rolli, üritades Keskmaalt kurja välja juurida. Otsides abi raamatutest tuttavatelt tegelastelt nagu Gandalf, Aragorn, Boromir, Denethor jne, ei proovi mängijad mitte vaid Sauroni plaane nurjata vaid igalühel on ka omaenda unikaalsed ülesanded. Edukalt täidetud ülesanded annavad kangelastele teadmisi ning lahinguoskusi Varju vastu võitlemiseks. Suuremaks eesmärgiks on Gandalfi varustamine piisavate teadmistega, et ta saaks käivitada plaani koodnimega “Ühe sõrmuse hävitamine kääbiku abiga, kelle nime ei mainita (kõrvalosatäitjad päkats, kadunud kuningas, haldjas, päkapikk, mina, kääbikud ning kadunud kuninga onupoeg (kes hiljem asendati Boromiriga).”
Head mängijad saavad valida viie tegelase vahel: Rohani vapper ratsanik Eometh, kes on võimeline läbima kiirelt pikki vahemaid, Rohelaanest pärit täpsuslaskurist haldjas Argalad, Gondori ülik kaunis, ent ohtlik Eleanor, tugev ja sitke sõdalane päkapikk Thalin ning Beravor, Keskmaal paljurännanud põhja rajaleidja.
Sauronil aga on samuti palju viise oma eesmärkide täitmiseks, mida tähistavad kolm märki “juturajal.” “Sõrmus” näitab, kui kaugel on tema käsilased Sõrmuse leidmisest, “Vallutus” näitab, kui palju on Sauronil vaja värvata, et tema sõjaline jõud oleks Keskmaa vallutamiseks piisav ning “Rikutus” tähistab Sauroni edukust Vabade Lääne rahvaste pealike ning kangelaste enda poolele meelitamises.
“The Dark Lord will seek to reclaim those lands that were once his. You must make sure the terrors of Angmar are not rekindled.”
Igal mängijal on oma pakk kaarte, kuhe sisse on peidetud rünnakud, kaitsed ning erimanöövrid. Mängulaual liikumine tähendab kaartide loovutamist, mistõttu kiirelt liiga kaugele rännanud kangelane võib avastada, et tema võimed kurjuse teenrite vastu võitlemiseks on tuhmunud. Lahingud on kiired ning tulised, toimudes samaaegselt valitud kaartide avamisel (ala Fury of Dracula).
No-jah….Mõtlesin nüüd teha sellise kiire ja lühikese posti, kuid näed, mis hoopis välja tuli. Igastahes tuletas see mäng mulle eile lugedes meelde Descenti, mis oli minu meelest ilge käkk. Kui juba üks peab mängima paharasti, miks siis mitte teha vabas vormis lahe rollimäng, mitte kammitseda end laua taga toimuvaga. Aga see on vaid minu arvamus…
Kindlasti peaks selle ära proovima, et anda mängust mitte nii spekulatiivne arvamus. Pealegi maksab see ju vaid 80+postikulu taala….
P.S. See juhtub olema ka minu blogi juubelipostitus – 100 posti juba täis… 
