Zooloretto

Tallinna loomaaed avati 1939 ning selle esimeseks asukaks oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond ja kes nüüd ka loomaaia vappi ilustab. Ka mängus Zooloretto tuleb ehitada loomaaedu, kuid ilveseid siin kahjuks ei ole…

Zooloretto on üheltpoolt meeldiv peremäng, mille abil pisipõngerjatele loomi tutvustada ning teisalt räme keeramine kogenenud mängijatele. Nagu nimest võib järeldada, ehitavad kõik mängijad oma loomaaeda (nagu Agricolas talusid), üritades napsata vajaminevaid loomi ning teistele sokutada neid, keda üldse vaja ei lähe…

Igal mängijal on ees oma loomaaed, kuhu ta hakkab loomi sokutama. Alustuseks on laual ait ning kolm aedikut – neljanda saab hiljem juurde osta. Igasse aedikusse mahub täpselt nõnda palju loomi, kui seal ruudukesi. Seega tuleb hoolikalt silmas pidada, keda kuhu toppida. Aita aga lähevad kõik elajad, kes kuhugi mujale ei mahu. Seega saab alguses loomaaias olla vaid kolm (hiljem neli) erinevat liiki loomi – kõik muud elukad tuleb aita toppida, et nad seal omas mahlas pisu kääriksid…

Kui nüüd küsida, mis on ühist Zoolorettol ja 1941. aasta juunil, siis vangutaks enamus inimesi pead… Loomavagunid!!! Vastavalt mängijate arvule on laual hulk kolmekohalisi vaguneid, kuhu mängijad pimesi võetud märgikesi hakkavad pistma. Oma käigul võid sa sooritada kas rahalisi tehinguid (tõsta mingeid märgikesi oma loomaaias või osta kellegi teise aidast elajas), panna üks pimesivõetud märk suvalisele vagunile või võtta üks vagun. Iva aga selles, et vaguni võtnud mängijad on praktiliselt kogu ülejäänud vooru rivist väljas – ei saa nad raha ega märke liigutada.

Vastavalt mängijate arvule on mängus ka loomaliike – maksimaalselt kaheksa. Igat elajat on 11 märki, lisaks neile veel 2 järglast. Nende seas on nii täkku täis kängkurusid, sootuid pärdikuid kui ka emaseid elevante. Kui isane ja emane kokku saavad – rääkides muidugi samast liigist loomadest – toimub see, mida vanemad meile lillede ja liblikate abil selgeks üritasid teha, kuid mida me ikka vanematelt poistelt/tüdrukutelt, pornokatest või lihtsalt tegevuse käigus õppisime… Resultaadiks on igastahes pisike elajas…

Loomamärkide sekka on ära peidetud ka raha, mida läheb ikka tarvis, ja burksiputkasid, mis kuluvad vaatajate meelitamise ära, kui loomi tarandikus vähe. Ehk siis kõiksugu kioskid tasuvad end tühjemavõitu aedikute puhul ära, andes tsipake punktilisa.

Mängu alguses loetakse kõrvale 15 märki, mis jäetakse mängu lõpuks, mil kõik muud märgid otsa saanud. Seega pole tarvidust pidevalt allesjäänud märke lugeda ning nende lõppemisel ei saa mäng paugupealt läbi, vaid käimasolev vooru võib rahus lõpetada.

Aita läheb tarvis loomade hoidmiseks, kes muidu kuhugi ära ei mahu, või kelle puhul lihtsalt puudub soov teda eksponeerida (seda juhul, kui on väga suur tõenäosus, et loom aidast üles ostetakse). Samas on oht, et aita topitud loomad sinna mängu lõpuni kõdunema jäävad ning seetõttu trahvipunkte annavad.

Lisaks hulgalistele laienditele, millest paljud hõlmavad üheloomalisi lisasid, ei ole ka fännid pöidlaid keerutanud, vaid tõsiselt hagu andnud ning omajagu jaburaid ja vähem jaburaid asju BGG’sse üles lükanud.

Kel aga lauataga mängimisest väheks jääb, võib endale soetada iPhone ning mängu vabalt bussis sõites ajaviiteks toksida.

Kokkuvõttes on tegemist lõbusa ning kiire peremänguga 2-5 mängijale, mis võib “halbades” kätes väga õela tooni võtta. Mõelda millist vimma võib tekitada asjaolu, et ammuihaldatud emane pärdik sinu nina alt ära napsati…

7/10

Avastasin täna ka Ticket to Ride’ kaardi paadunud Keskmaa fännidele. Pisu väike ta näib, kuid peaks täitsa proovima kunagi:

Talvine lauamängulaager 2010

Juba päris mitmendat aastat korraldab Ludo lauamänguklubi kaks korda aastas lauamängulaagreid. On teised päris lõbusad asjad, kuigi olen jõudnud vaid esimesele, mis korraldati… Tollal ei olnud veel muidugi Ludot kui sellist olemas, kuid see selleks…

19.-21. veebruaril toimub Voore külas selle aasta esimene lauamängulaager. Mitte, et selle mainimisel väga mõtet oleks, kuna minuteada on kohad juba kinni. Aga ehk ütleb mõni ära ja tekib lootus…. mis kustutatakse kiirelt mõne tegelase poolt, kes end juba ammu-ammu järjekorda pani. Arvestades Eesti suurenenud lauamänguseltskonda on 40 laagrikohta piinlikult vähe. Aga noh… Kui ei meeldi – korralda ise.

Lõbusat laagrit kiireimatele!

Lähemat lugemist Ludo blogis.

BGG sünnipäev

Minu heal sõbral Ernie’l on täna (22. jaanuar) sünnipäev – saab teine lausa 10 aastaseks. Selle puhul jagatakse tema kodukal (BGG) kooki ja limonaadi. Ehk siis iga järgmise 30 päeva jooksul sisselogia saab endale tasuta mikromärgikese. Samuti on BGG poes ostetud nänni kojusaatmine tasuta – jah, tõesti, see ei ole piiratud vaid usaga, nagu igal pool kombeks on.

Eks hüpake läbi ja soovige õnne

Mr. Jack

1888 Whitechapel. Lühikese aja jooksul on toimunud 5 eriliselt julma mõrva. Enamus eksperte juhivad tähelepanu sügavatele lõigetele kõril, kõhu- ja suguelundite piirkonna vigastustele, siseorganite eemaldamisele ning järk-järgulisele näopiirkonna moonutustele, mis on Rappia Jacki modus operandi. Kogu Londoni politsei on nende koletislike tapmiste tõttu jalule aetud ning otsib mõrvarit. Rappia Jacki ei tabatud kunagi, kuid mängus võib see teisiti minna.

Härra Jack on lustakas ja kiire mõistatamismäng jõhkra mõrvari tagaajamisest Whitechapel’i tänavatel. Soolikaid välja ei lasta, kõrisid läbi ei lõigata ning isegi ühtegi emakat ega muud siseorganit välja ei lõigata…

Kaheksa Londoni elanikku üritavad tabada kurikuulsat mõrvarit. Kuid kes ta on? Kõik asitõendid osutavad ühele uurijale – aga kes? Tegelastel on aega hommikuni, et tabada mõrtsukas enne, kui see hommikul vara tööle läheb.

Üks mängijatest võtab Jacki, proovides uurijate eest pakku pääseda, ning teine detektiivi rolli. Mitte valesti aru saada – mäng ei ole 7 ühe vastu, vaid mõlemad mängijad saavad täiesti omakasupüüdlikult kasutada ära tegelasi, keda nad mängu käigus valivad. Jack võtab endale alibikaartide seast ühe kaardi ning saab teada, kes siis lõppeks tapja on.

Mäng toimub Whitechapel’i linnaosa kujutaval kaardil. Esindatud on ka kõigile tuttavad Londoni kanalisatsioonikaevud, gaasilaternad ning politseiblokaadid. Mäng kestab kõige rohkem 8 käiku (eesti- ja inglisekeelsel variandil on käigurada mängulaua kõrval ära toodud), mille jooksul hakkavad gaasilaternad ükshaaval kustuma, jättes pimedasse järjest rohkem ja rohkem tänavaid, mille kaudu Jack saaks ohutult minema lipsata.

Igal kaheksal tegelasel on oma pisike oskus, mida ta kasutada saab (tihtipeale peab). Ülal pildil olev ajakirjanik Jeremy Bert saab liigutada kanalisatsioonikaevusid nõnda, et keegi sealt enam sisse ega välja ei pääse. Laternasüütaja saab liigutada laternaid, inspektor politseiblokaade. Iga tegelane saab ka loomulikult liikuda, püüdes tabada tapjat.

Vasakul on alibikaart. Igal tegelasel (v.a. sellel, kelle Jack endale krabas) on pakis selline kaart. Sherlock Holmes’i omadust kasutades võib mängija tõmmata neist ühe kaardi ning teada saada, kes EI OLE mõrtsukas. See on tihtipeale Jackile saatuslikuks saanud.

Kui tegelaste eriomadustest üle saada (mis on ilusti-kenasti ja kokkuvõtvalt reeglites ära toodud), osutub mäng üllatavalt lihtsaks. Igas voorus valib kumbki mängija kaks tegelast (valimise järjekord oleneb mängu voorust), kellega ta liigub ja/või eriomadust kasutab. Iga vooru lõpus peab Jack paljastama, kas mõrval oli tunnistajaid (Elizabeth Stride‘ juhtum) või mitte (Mary Ann Nichols‘i juhtum). Kus tegijaid, seal nägijaid: kui Jack (ehk siis tegelane, kelle Jack pakist tõmbas) on laternavalguses või mõne tegelase kõrval, siis loomulikult keegi juhtub mööda minema, peatuma ja asjalikku nõu andma, kuidas siis tegelikult oleks õigem elavalt naiselt emakat eemaldada; kui aga Jack juhtub laternast eemal oma kuritöö sooritama, ei ole kedagi, kes nõu annaks ning tema kuulsusrikas hetk libiseb käest.

Jackil on eriline kaart, millega ta annab detektiivile teada, kas keski nägi tema raske töö vilju või mitte.

Igal tegelase nupul on kaks poolt – üks värviline ja teine must-valge. Kui keegi Jacki pingutusi nägema ei juhtunud, siis võib detektiiv rahuga ümber keerata kõik valguse käes (või mõne teise uurija kõrval) olnud tegelased. Neil on alibi olemas ning edasistest süüdistustest on nad nüüd priid. Ja sama ka vastupidi – kui keegi juhtus mõrva nägema, siis järelikult on süütud kõik pimeduses kükitavad tegelased… Just seetõttu peaks Jack üritama võimalikult palju teisi tegelasi tegeliku mõrvariga ühte patta sokutada, andes sellega uurijatele võimalikult palju kahtlusaluseid.

Aga kuidas siis mängu võita? Detektiiv võidab mängu siis, kui ta süüdistab (läheb mõne teise tegelasega kahtlusaluse nupu peale) õiget tegelast tapmistes. Tuleb aga kõrva taha panna, et detektiiv võib mängu jooksul süüdistada aga vaid üht kahtlusalust. Valesüüdistuse korral nõuab ohver kahjuhüvitist ning Londoni eelarve jookseb tühjaks kui auguga kilekott (pisu liialdatud John Pizer‘i juhtum). Jack loomulikult sellisel juhul võidab. Lisaks aga saab ta võidu, kui suudab 8 käiku oma identiteeti varjata või Whitechapel’ist ühe nelja väljapääsu kaudu jalga lasta.

Härra Jacki saab väga kenasti mängida ka interneti vahendusel Hurrican Games’i kodulehel. Kel raha napib, kuid mängulusti tahaks nagu nautida, siis võib selleks niikaua seal mängida – loomulikult ei anna seda võrrelda näost-näkku mänguga, kuid asja ajab ära ikka.

Prantsuse mängumeistri Bruno Cathala looming säilitab jätkuvalt oma kõrge taseme. Lisaks ei ole ka mängu komponentide koha pealt just koonerdatud. Kaardid on tugevast 2 mm’sest papist, mis peaks rõõmsalt järgmise põlveni vastu pidama. Nupud on puust ning piisavalt suured, et pisemad põngerjad neid alla ei neelaks (suuremad seevastu juba võivad seda teha).

7/10

Kel huvi, heitku pilk ka Marguse kirjutatud arvustusele.

Isegi vein sai selle pika kirjutise peale otsa…

Diplomacy võrgumäng

Nagu mõned ehk on märganud, on Sepikoja paremalasuvale menüüribale ilmunud uus leht: Diplomacy. Nimelt asusin üle võrgu vedama üht maailma kurikuulsamat mängu (ei, selleks tõesti ei ole Monopol). Käigud hakkavad laekuma kord nädalas, millega koos peaks uuenema ka blogileht.

Põnevat kaasaelamist ning mängijtele kivi kotti.

Mõtlen juba pikemat aega, et peaks võtma ette ka ühe korraliku Troonide mängu e-maili vahendusel, kuid seni on nappinud huvilisi – ehk leiab nüüd…

Aastavahetus lauamängudega

Olen küll oma postiga pisu hiljapeale jäänud, kuid pühad libisesid üpriski kärmelt mööda ning teha oli pidevalt nõnda palju, et ei antud mahti paari reagagi maha saada. Igastahes tulevad siitpoolt minupoolsed õnnitlused uue aasta puhul…

Mängida isegi jõudis. Just pärast jõulu korraldasime Metsavana juures viina- ja jõulu-Arkhami, mille tulemusena mõned väga ära vajusid… Mäng jäi aga kahjuks pooleli, kuna iga taplemise, väravast sisse- ja väljaminekuga, terrori tõusuga ning loetlematute muude asjade puhul tuli pitsi tõsta. Kahjuks ei ole paljud nõnda karastunud… Aga põnev oli päkapikke, hullunud šoppajaid ja koolnud põhjapõtru peksta.

Aastavahetusel viibisid meil külas Vigala sepad Erik ja Kaur, kellega koos võtsime ette kõiksugu põnevaid asju alustades tina valamisest ning lõpetades rollimängudega uue aasta esimestel tundidel. Kahju, et Erik haige oli – oleks muidu ehk isegi kelgutama jõudnud, kuna lund oli ning väljas oli parajalt külm (vahepeal nii 23 kraadi alla nulli). Lõppeks sai kirja pandud ka orkide MTÜ tarvis vajaminev põhikiri… Värbame juba uusi liikmeid…

Lõpuks sai suurema seltskonnaga paar korda ka Orinis läbi mängitud. Peab tõdema, et olen selle ostuga väga rahul – mäng on tõsiselt lahe ning täpselt parajalt pikk. Esimene mäng võttis vist aega 8, teine 6 tundi. Kahjuks aga on tal mõneti väga segased reeglid ning kohati tekib tunne, et tehnoloogias ettekihutanud mängija vastu ei saa rakendada ühtegi mõjuvat vahendit. Seda tuleb kindlasti veel mängida! Tunnistan aga rahuloluga, et mõlemas mängus kestis jääaeg tänapäevani…

Mängitud sai ka aurupungist nõretav Wolsung, mis pakub silmailu oma fantastiliste illustratsioonidega. Kahjuks aga jäi see paraku ka selle mängu kõige tugevamaks küljeks, kuna hoolimata mõnest põnevast seigast, jättis ülejäänud mehaanika mind võrdlemisi külmaks. Võimalik, et tulevased mängud loovad parema mulje… või halvema…

Sain täna ka hulga uusi mänge, sealhulgas Ticket to Ride 1912 mängulaiendi (mõned on üle – kes soovib, andku teada), Ca$h ‘n’ Gun$, Tobago, Zooloretto ja palju muud… Pean midagi varsti miskit ette võtma – lae ja mängude vahel haigutab tervelt 10 cm’e tühimik…

Jõulud kohal

Lõpuks on kohal need ilusad pühad, kus kõigis poodides keevitatakse hindadele kõigepealt 20% otsa, et siis meile 10% alet teha. No vähemalt on lund. Isegi mina käisin veel täna kinke ostmas – ostsin omale uued kasutatud püksid. V’gev… Aga asja juurde…

Tänase päeva saabumisega lõppes jõulumäng. Sel aastal lasi oma soovi netiavarustesse laiali lausa 10 inimest (see on 250% rohkem, kui eelmisel aastal). Metsavana tundub olevat kõige populaarsem – tervelt kolm inimest soovivad talle head. Lähimate päevade jooksul valin mängu ja raamatusaaja välja. Seniks aga nautige pühasid… Ja kui seda punase vatijopega tolgust näete, andke minu eest kah talle üks matakas!

Jõulude puhul valis muide ka ajakiri Naised oma lauamängulemmikud. Sinna hulka kuulus kahjuks küll selline jubedus nagu mälumängu doomino, kuid oma koha leidsid õnneks ka mõned keskpärased (Alias) ja isegi kaks normaalset mängukest – Revaleri Hundimäng ja Taibumängude Katani asustajad. Suures osas olid selles pisikeses nimistus isegi täiesti mängitavad mängud. Õnneks tunduvad Naiste tegijad (või vähemalt mängijad) pisu taibukamad kui aasta tagasi Arteri poolt korraldatud hindamise “žürii”…

Update: Valimine oli sel korral pagana raske, kuna võrreldes eelmise aastaga oli kobedaid kanditaate päris hulganisti. Lõpuks sai sõelalejäänute hulgast Dagoni abil üks välja valitud. Loodan, et mul enne uut aastat võimalust on kingid posti panna. Järgmine kord alustan jõulumänguga palju varem.

Lauamäng jõuludeks ‘09

Taas kord on käes aeg, mil kogu maailm hulluks läheb ning kannatamatult punases rüüs mehikest ootab. Taas kord on poed täis alandatud hinnaga kraami, et inimesed end lolliks ostaksid, et siis ülejäänud aasta jälle aasta otsa raha koguda… Taas kord hakkab kätte jõudma aeg, kus laud on lookas liha, kapsa, kartuli ja verivorstide all ning isegi kaalujälgijad lubavad endale paar suutäit rohkem. Maiustused, kuusepuu… ja loomulikult kingitused.

Ka sel aastal annab Vølundi sepikoda ära ühe mängu… Aga mitte sulle, vaid kellegile, kes seda sinu arust vajab. Selleks tuleb vaid kommentaaris nimetada isik ja põhjus, miks just talle soovid mängu saata. See keegi võib olla täiesti suvaline isik: haigeks jäänud sõber, pereliige või lihtsalt armas inimene. Valin sealt oma südametunnistuse järgi ühe isiku välja ning saadan talle sinu nimel mängu. Kui lähedusse satun, siis viin ise kohale. Kardan, et enne jõule küll mänge kätte ei saa, kuna passisin liialt, kuid ka pärast jõule on hea pakki saada…

Valida saab siis järgnevate mängude vahel:
Zooloretto (BGG)
Beowulf: Filmiteemaline lauamäng (BGG)
Pingviin (BGG)
Citadels (BGG)
TaYü (BGG)
Rolit (BGG)
Kaleidoskoop (BGG)
Rail/Road (BGG)
Kingdom Quest (BGG)
Heist (BGG)
Pickomino (BGG)
Hoppladi Hopplada (BGG)
Mecanix (BGG)
Genial (BG)
Hansa (BGG)
Mamma mia (BG)
Ticket to ride kaardimäng (BGG)
Gang of Four (BGG)
Alhambra (BGG)
Anti-Monopol (BGG)
Katani asustajad (BG)
Katani asustajad laiend Linnad ja rüütlid (BG)
Carcassonne (BG)
Mr. Jack (BGG)
Marrakech (BG)
Rök (BGG)
Sabotöör (BG)
6. Võtab! (BG)
Coloretto (BG)

Valin mängu saaja põhjuste põhjal ilmselt vahetult enne jõule. 23. detsember kõlab loogiliselt. Eelmise aasta pakkumise leiab siit.

Tänamata ei saa jätta Taibumänge, kes hoolimata majanduse madalseisust otsustas minu üritust sponsoreerida ühe nendepoolse mänguga, kui peaksite just neilt midagi valima (mängu lõpus link “BG” nende lehele).

Lohutusauhinnana on Eesti ulmekirjanike hulka kuuluv Maniakkide tänav pannud välja endapoolse pühendusega värske trükilõhnalise raamatu “Surmakarva.” Suured tänud!

Pilt on Perzo teoste seast.

P.S. Olge siis vähemalt pühade ajal teiste inimeste vastu kenad

Monopoli meistrivõistlused… WTF*?

Pean nüüd vabandama nende ees, kellele ütlesin Carcassonne meistrivõistluste kohta, et võiks mõnest normaalsest mängust meistrikad teha… Asi on palju hullem. Nagu kõiksugu lollustest (riigikogu tõstab palka, Descent’ile tehakse uus “laiend” jne) küllalt ei oleks, toimuvad 18. aprillil Monopoli Eesti meistrivõistlused, mille võitja saadetakse Las Vegasesse rahvusvahelisele tüütule Monopolimängimisele….

Monopoli Eesti meistrivõistluste ametlik lehekülg.

Samalt lehelt saab ka juhise, mis hõlmavad endas mängu käiku reguleerivad reeglid ning seletuse, kuidas punkte loetakse…

Ja mul hakkab vaikselt siiber saama sellest trallist ümber näokoomiksi… Esiteks tuli lauamangud.ee sellega lagedale – noh saame aru, masuaeg ja poisid tahtsid odavat reklaami saada – nüüd on selle lollusega liitunud ka Ludo… Mul on rate.ee’s konto, miks ma selle eest 10% alet ei saa? Mul on gay-mailis postkast, võtaks kohe kliendikaardi! Mul on kodus vaip…

Kirsiks tordi otsas oli muidugi eilane avastus, kui vahva mänguke, mida ma paar aastat mängin, Imperia Online tuli lagedale kirjaga, et pane meid näokoomiksis sõbraks (jälgijaks, fänniks… mida iganes) ja saad tasuta ressursse…. No mida kuradit…

Ove – Denying Facebook since 2004…

* Siinses kontekstis ei ole tegu mitte popi ja noortepärase väljendiga “what the f**k,” vaid sarnase sõnakooslusega “why the f**k.”

Arkham Christmas Special

Kuna kohe-kohe on algamas jõulujama, siis tuleb juba aegsalt ettevalmistusi teha, et pühadeaeg igavaks ei kujuneks. Varakult peab valmis vaatama mängud, mida mängida, pudelid, mida tühjendada, kingitused, mida teistele kinkida ning loomulikult relvad, millega ennast Jõuluvana raevu eest kaitsta. Arkham ei ole pühade ajal just kõige meeldivam koht ning üht kuuli tuleb pidevalt rauas hoida, et vana ning kibestunud Püha Nikolai sind mingi hinna eest elusalt kätte ei saaks.

Kuid Jõulupäss on lasknud linna peale laiali suure hulga oma järgijaid ning inimesed on hullumas. Kõik tormavad mööda poode, ostes asju, mida kellelgi mitte iialgi vaja ei lähe… Kui uurijad ette ei vaata, võivad nemadki leida end Tiimari letist korvitäie asjadega…

Priit on hakkama saanud suurepärase lisaga Arkham Horrorile. Igavuse tõttu võttis mees kätte ja tegi hulga kolle, mis jõulumängu puhul tavalisi kurjameid asendavad. Lisaks ka veel uus iidne Satan Claws…

Arkham Christmas Special

Kui suurem huvi, siis võib alati küsida. Priidul on ka normaalmõõdus failid olemas.